Külm halastus

Allikas: Vikipeedia

"Külm halastus" ("Winter's Bone") on Daniel Woodrelli 2006. aastal ilmunud raamat stiilis, mida ta varem on liigitanud country noir'i žanri. Eesti keeles ilmus romaan 2014. aastal.

Tegevus leiab aset Ozarksi lumise mägismaa maakohtades Missouri osariigis. Daniel Woodrelli „Winter Bone“’ist on 2010 lavastatud maailmakuulus film (128 auhinda ja nominatsiooni), peaosas Jennifer Lawrence (Ree), onu Teardrop’pi mängib John Hawkes. Woodrelli sõnutsi tähendab bone ehk kont slängis halastust nagu konti koerale, ehk kinki, mida kinkija ise ei vaja, kingi saaja aga küll. Eesti keeles on näidatud filmi pealkirja "Paljad luud" all.

Romaani sisu on järgmine: 16aastase tüdruku Ree peres lahkub ühel päeval isa ja jääb jäljetult kaduma. Reel tuleb nüüd üksi hoolitseda kahe väikse venna (8a ja 10a) ning vaimuhaige ema eest. Peagi ilmub nende koju laia vormikübaraga šerifi abi, kes teatab tüdrukule, et tema isa on pantinud kautsjoniks kogu nende vara, nii kodu kui ka metsa põliste tammede, hikkoripuude, lääneplataanide, valgete mändidega. Kui isa kolme päeva pärast kohtusse ei ilmu, tõstetakse nad kõik lageda taeva alla.

Tüdruk asub sugulaste juurest isa otsima, aga kõik sugulased on tema vastu miskipärast tõredad ning isa pole kuskil. Ta hakkab ajapikku arvama, et isa on tapetud, ent näeb kord isa Ford Caprit maanteel seismas; kui ta kõigest väest lehvitades auto poole tõttab, auto põgeneb. Ühed naissugulased, keda ta külastab, peksavad ta vaeseomaks ja plaanivad vaat’ et äragi tappa, kuid kõige paadunum sugulane, onu Teardrop (vanglas on sealsete tegude eest tema näole tätoveeritud kolm silmapisarat) hakkab talle ühtäkki appi. Tema pealekäimisel näitavad peksjad tüdrukule isa laiba asukoha.

Kautsjonihaldur oli Reele öelnud, et teda päästab vaid, kui ta saab tõestada, et isa on surnud, sest surnud ei saa kohtusse ilmuda. Ühel õhtul tulevad kolm fuuriast õde (needsamad peksjad) talle koju, käsivad tal riidekoti pähe tõmmata (Ree arvab, et teda viiakse ehk mahalaskmisele) ja ütlevad, et nad sõidutavad ta isa laiba juurde. Isa laip on uputatud jääkattes tiiki, mootoriblokk raskuseks küljes. Kamandavad, et Ree ei püüaks arvata ära nende asukohta ega tuleks enam iial siia. Tädid ütlevad, et nad ei taha rohkem kuulda küla peal nende kohta käivaid jutte, seepärast aitavad. Ree vastab, et tema pole kellelegi kaevanud.

Tädid käsivad tal jäässe auk lõhkuda ja isa käed mootorsaega ära lõigata, sest sõrmejäljed on ainus tõend päästmaks Ree kinnisvara. Ree ei suuda käsi ära saagida, üks „mutt“ saeb tema eest, Ree laseb jääkülmas vees laibast lahti. Mutt kirub: teine käsi on ka vaja kätte saada, muidu arvavad ametivõimud, et ta lasi endal ise käe maha lõigata, et vanglast pääseda, seda juhtub. Käte sõrmejäljed tõendavad isa surma, maja ja metsad jäävad neiule alles.

Onu Teardrop ütleb Reele: Kui sa saad teada, kes mu venna tappis, siis mulle ära seda ütle, sest oleksin sunnitud tapja tapma (mis sest, et isa tapeti selle eest, et hakkas šerifi abile sugulaste peale kaebama, sest teda lubati selle eest säästa vanglast) ja kohe tapetakse ka mind.

Ree juurde tuleb kautsjonihaldur, mil ka onu Teardrop tal külas on, ja selgitab, et kautsjonil oli ka rahaline pool, mida tema isal polnud maksta, ent tuli üks unise näoga mees ja maksis selle tema eest ära. Isa ei olevat nagu tahtnudki vanglast välja saada, aga vabastati. Haldur annab selle raha Reele üle, sest neiu on tõestanud, et tema isa on surnud. Mees lisab, et vaevalt too unine tüüp enam rahale järele tuleb ning et nemad on oma töötasu osa sealt ära võtnud. Onu Teardrop kõnnib pankrotihalduri jutu peale majast välja ja lausub pärast Reele, et ta nüüd teab, kes ta venna tappis (Unine John, unise näoga mees?). Nad kallistavad hüvastijätuks.

Romaanis sõidavad kõik kastmaasturitega. Kõik on hambuni relvastatud (püstol, kärbik, jahipüss, vintpüss, kokkupandava käepidemega langevarjuri vintpüss jne), nagu lõunapoolseis osariikides ikka; paljud tarbivad metaamfetamiini ja marihuaanat, ka naised. Ree isa valmistas metaamfetamiini, mille eest oli juba istunud vanglas.

Metaamfetamiini tegemine võib lõppeda kohutava tapva plahvatusega. Onu Teardropil ongi üks kõrv seda valmistades peast läinud. Ree isa aga tunti kui väga osavat meta salakokkajat, kel midagi ei juhtunud.

Woodrell kasutab oma teoses igal sammul slängisõnu, mida tarvitatakse üksnes Missouris ja lõunaosariikides. Paljusid niisuguseid sõnu Eesti sõnaraamatutes ei leidugi või on romaanis nende tähendus teine. Tegelaste otsene kõne on täiesti erilises slängis. Raamatus on hulk paeluvaid Ozarksi looduse kirjeldusi.

Woodrell on saanud Sundance’i filmivestivali auhinna tema romaani "Winter's Bone" järgi filmitud tippdraamafilmi puhul.


Osund romaanist:

KÜNKANÕLVAL KAUA PÜSINUD KIVIRÜNGAD PÄÄSESID sulaga valla ja tormasid allamäge, lõhkudes sigade tarandiku piirdeaia nurga; viiskümmend siga ärkas õhtupimeduses üles ja rühkis äkitselt tekkinud mulgu kaudu maanteele. Sead olid suured ja uudishimulikud ning kondasid sillale, kus jäid seisma ja sulgesid nii liikluse. Twin Forksi jõgi ruttas külma ja mustavana, kuid selle pinnale ilmusid kollased valgustriibud, autotulede tantsisklevad peegeldused. Mõlemal pool silda oli kolm-neli autot sunnitud peatuma. Taskulampide ja kaigastega varustatud talunik ja tema naine ning ka koer üritasid panna sigu tagasi minema ja karjatada nad läbi mulgu taas tarandikku.

Nende auto oli silla lõunaotsas järjekorras esimene. Sead olid turjakad ja röhkisid ning hulkusid sillal ja teepeenardel ringi. Paar autojuhti oli väljunud autost ning tulnud talunikku ja tema naist abistama, ent sead haistsid pimeduses miskit värsket ja neid polnud lihtne panna otsa ringi pöörama. Ned hakkas nutma ja Gail ütles: „Talle on tarvis rinda anda, on ju? Ta nõuab piima ja emme on talle tissi andmisega hilinenud.“

„Kas sa mõtled teda siin autos toitma hakata?“ küsis Ree.

„Miks mitte? Mul vist ei jätku nii palju piima, nagu ta vajab, aga nõnda palju, kui mul on, peab ta saama, ja ta on praegu näljane.“

Ree vaatas, kuis Gail hoidis Nedi endale nii ligi, kui veel hoida saab, ning andis talle oma kehast õhtusööki. Ta nägi selles elavat pilti oma võimalikust tulevikuvariandist. Talle terendus tulevik, mida ta endale ei soovinud. Nedi titesuu üha imes ja imes nibu, nagu soovinuks ta Gaili põhjani tühjaks imeda. „Ma arvan, et lähen ja aitan need sead tee pealt minema peksta. Muidu istume siin terve öö,“ lausus Ree.

„Vaata, et nad sind ära ei söö.“

„Ma ei arva, et nii hästi maitsen.“