Külgvaatesonar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Külgvaatesonar järelveetava seadme küljes merepõhja lähedal ja vastav külgvaatesonari loodud pilt merepõhjast
Kaldskaneerimissonari pilt laevavrakist Aid

Külgvaatesonar on sonarite hulka kuuluv aktiivne sonarisüsteem, mida kasutatakse merepõhjast pildi loomiseks.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Külgvaatesonarid paigaldatakse laevade poolt merepõhja lähedal järelveetavaile allveesõidukitele. Külgvaatesonar edastab heliimpulsse suunatult väikestesse ruuminurkadesse, kuni horisontaalsuuna lähedaste nurkadeni. Heliimpulsside peegelduste aja määramise abil koostatakse pilt merepõhja reljeefist, ebakorrapäradest, temal olevatest objektidest ja struktuuri muutustest.[1]

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Külgvaatesonareid kasutatakse meregeoloogias, mereloomade elupaikade kaardistamises, meremiinide, laevavrakkide või mistahes merepõhjas olevate objektide otsimises.[1] Eesti mereväel on külgvaatesonar näiteks miinijahtijal EML Ugandi[2] ja Veeteede ametil on sama tüüpi sonar hüdrograafialaeval Jakob Prei.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Lurton, Xavier (2002). An introduction to underwater acoustics: principles and applications. Springer Science & Business Media. Lk 10.
  2. "EML Ugandi". Vaadatud 2018 Detsember. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)