Külgvaatesonar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Külgvaatesonar järelveetava seadme küljes merepõhja lähedal ja vastav külgvaatesonari loodud pilt merepõhjast
Kaldskaneerimissonari pilt laevavrakist Aid

Külgvaatesonar on sonarite hulka kuuluv aktiivne sonarisüsteem, mida kasutatakse merepõhjast pildi loomiseks.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Külgvaatesonarid paigaldatakse laevade poolt merepõhja lähedal järelveetavale allveesõidukeile. Külgvaatesonar edastab suunatult väikestesse ruuminurkadesse, kuni horisontaalsuuna lähedaste nurkadeni heliimpulsse. Heliimpulsside peegelduste aja määramise abil koostatakse pilt merepõhja ebakorrapäradest, temal olevatest objektidest ja struktuuri muutustest.[1]

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Külgvaatesonareid kasutatakse meregeoloogias, mereloomade elupaikade kaardistamiseks, meremiinide, laevavrakkide või mistahes merepõhjas olevate objektide otsimiseks.[1] Eesti mereväel on külgvaatesonar näiteks miinijahtijal EML Ugandi[2] ja Veeteede ametil on sama tüüpi sonar hüdrograafialaeval Jakob Prei.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Lurton, Xavier (2002). An introduction to underwater acoustics: principles and applications. Springer Science & Business Media. Lk 10. 
  2. "EML Ugandi". Kasutatud 2018 Detsember.