Lühter

Elektrilampidega lühter Kärstna mõisas

Lühter (alamsaksa sõnast luchter 'küünlajalg, lühter') ehk laelühter ehk ripplühter ehk kroonlühter on lakke riputatav valgusti, millel on palju küünlaaluseid või pesasid elektri- või gaasilampide jaoks.

Laelühter eesti rahvakultuuris

Kose kiriku laelühter aastast 1883

Eestis nimetati varem metallist küünlalühtrit ka küünlaahel ning puidust valmistatut küünlahoidja või küünlapiip. Lühtrid riputati lakke või parte külge. Puulühtreid vooliti ja treiti, need olid enamasti kahe küünlaharu ehk -piibuga, millele anti dekoratiivne vorm. Voolitud küünlahoidjad olid ka reguleeritavad – need koosnesid hambulisest varrest ning selle külge hoiderõnga abil kinnitatud liigutatavast sirgest pulgast. Kahe piibuga lühtrid olid levinud rohkem saartel ja Lääne-Eestis. 19. sajandi teisest poolest tulid kasutusele juba ka kolme või rohkema haruga lühtrid.

Metall-lühtrid olid enamasti reguleeritavad hoiderõngaga hambulise lehe ja raudvarva abil. Sellisele küünlahoidjale andis ilme tüvega risti olevate piipude kujundus – need olid kas üles- või allapoole kaarduvad või ka lokaalselt painutatud. Mõnel juhul oli küünlapiipude kõrgus tellitav kuni 1 meetri kõrguseni spiraalikujuliste varte abil.

Petrooleumilampide leviku tõttu kadusid küünlalühtrid kasutuselt.

Vaata ka

• Seisulühter
• Seinabraa
• Küünlajalg
• Jõulukroon
• Küünlakirn
• Küünlakäärid

Kirjandus

• Eesti talurahvaarhitektuur, Karl Tihase, kirjastus Kunst, 1974 Tallinn.

Välislingid

• Voolitud lühter. Eesti Rahva Muuseum.
• Treitud lühter. Eesti Rahva Muuseum.
• Reguleeritava kõrgusega lühter Virumaa Muuseumid
• Oru loss, suur saal, lühter Eesti Arhitektuurimuuseum.