Kõva nisu
.jpg)
Kõva nisu (ka pundnisu) või ka pasta nisu (Triticum durum) on teine majanduslikku väärtust omav nisu liik peale tavalist nisu. Kõva nisu moodustab maailmas umbes 4 protsenti kogu maailma nisutoodangust.[1]
Struktuur ja välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Struktuurilt on kõva nisu palju tihedam kui harilik nisu. Kõvadel sortidel on jämedad varred ja klaasjad tuumad, mis on nisu liikidest kõige kõvemad. Terade värvus varieerub kollasest pruunini.[2]
Geneetika[muuda | muuda lähteteksti]
Kõva nisu on tetraploidne taim. Selles on kokku 28 kromosoomi. Kõval nisul on klaasjad tuumad ja see on ka nisu klassidest kõige kõvem.[3]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kõva nisu kasutatakse erinevate toodete valmistamiseks, nagu bulgur, kuskuss, pasta, magustoidud, küpsetiste täidised ja erinevat tüüpi leivad.[3]
Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]
Igal aastal toodetakse maailmas 25-30 miljonit tonni kõva nisu. Kõva nisu kasvatatakse eriti laialdaselt Lõuna-Venemaal, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerika põhja- ja keskosas.[1] Kõva nisu Eestis ei kasva, sest see kultuur vajab veidi soojemat, kuivemat ja mandrilisemat kliimat.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Nisu liigitamine". Yara.ee. 2. november 2018. Vaadatud 25. märts 2023.
- ↑ "Pehme nisu: omadused ja erinevused kõvadest sortidest". taste-et.womanexpertus.com. Vaadatud 25. märts 2023.
- ↑ 3,0 3,1 Boyacioglu, Hikmet (23. oktoober 2017). "Global durum wheat use trending upward". world-grain.com. Vaadatud 25. märts 2023.
- ↑ "Suviteraviljad". Teabesalv.pikk.ee. Vaadatud 25. märts 2023.