Kõrbetüll
| Kõrbetüll | |
|---|---|
|
Hundsulestikus | |
|
Puhkesulestikus | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tülllased Charadriidae |
| Perekond |
Anarhynchus |
| Liik |
Kõrbetüll |
| Binaarne nimetus | |
|
Anarhynchus leschenaultii (Lesson, 1826) | |
| Sünonüümid | |
|
Charadrius leschenaultii | |
Kõrbetüll (Anarhynchus leschenaultii) on tülllaste sugukonda kuuluv väike linnuliik.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrbetüll on 22–25 cm pikk. Tiibade siruulatus on 53–60 cm.[2] Tiib on 132–153 mm pikk, nokk 2–28 mm, jookse 34–41 mm, saba 49–56 mm.[3] Kaalub 55–121 g.[2]
Hundsulestikus on ülapool pruun, alapool valge. Nokast kõrvaalani jookseb lai must triip. Laubal on kummalgi küljel valge täpp. Silmad on pruunid. Nokk on must. Jalad on rohekad.[4]
Puhkesulestikus on ülapool pruunikashall. Laup ja kulmutriip on valged. Silmatriip on pruun, Rinnal on kummalgi pool hallikaspruun laik ning nende vahel peenike hall triip.[4]
Sarnaneb välimuselt mägitülliga, kuid kõrbetüll on suurem, tema nokk on pikem ja jalad rohekamad.[4]
Alamliigid ja levik
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil on kolm alamliiki:[5]
- A. l. columbinus (Wagler, 1829) – Türgist Aserbaidžaani ja Jordaaniani. Talvitavad Punase mere ja Adeni lahe ääres ning Vahemere kagukaldal;[2]
- A. l. leschenaultii (Lesson, 1826) – Loode-Hiinas, Mongoolias ja Lõuna-Siberis. Talvitavad Australaasias;[2]
- A. l. scythicus (Carlos, Roselaar ja Voisin, 2012) – Türkmenistanist Lõuna-Kasahstanini. Talvitavad Ida- ja Kagu-Aafrikas.[2]
Eestis nähti kõrbetülli esimest korda 2009. aastal.[6]
Pesitsevad kõrbetes, poolkõrbetes ja steppides kuni 3000 m kõrgusel merepinnast.[2] Mõnikord pesitsevad kohtades, kus pole ühtegi teist linnuliiki.[7]
Talvitavad rannikul, soolajärvede ääres ja soodes.[2]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toituvad putukatest, limustest, ussidest, koorikloomadest ja sisalikest.[2]
Toituvad 2–50-linnulistes parvedes, tihti koos mägitüllidega.[2]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Pesitsevad maapinnal taimedega vooderdatud lohus.[2]
Kurnas on kolm muna mõõtmetega 38 × 28 mm. Muna kaalub 15,6 g.[4] Mune hauvad mõlemad vanemad 24 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 30 päeva vanuselt.[2]
Eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrbetüll võib elada 10-aastaseks.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2019). Charadrius leschenaultii. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 437. ISBN 8487334202.
- ↑ Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 300–301. ISBN 0-395-37903-2.
- 1 2 3 4 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 146–148. ISBN 0803225539.
- ↑ "Buttonquail, thick-knees, sheathbills, plovers, oystercatchers, stilts, painted-snipes, jacanas, Plains-wanderer, seedsnipes". IOC World Bird List. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
- ↑ Ulvar Käärt, Kõrbetüll jõudis esimest korda Eestisse. Eesti Päevaleht, 21. juuli 2009.
- ↑ Loomade elu. Kd 6. Lk 208.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kõrbetüll |
- Kõrbetüll andmebaasis eElurikkus
