Kõhutuul

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lapse meteorismi kujutav illustratsioon 1910. aasta raamatust "The diseases of infancy and childhood"
Kõhutuule väljutamise heli

Kõhutuul (soolegaas) on inimese ja teiste imetajate seedimise käigus sümbiootiliste bakterite ja pärmseente tekitatud ja pärasoole kaudu väljutatavad soolegaasid. Inimene väljutab päevas 0,5–2 liitrit gaase pärasoole kaudu. Ühe korraga eraldub neid keskmiselt 35–90 ml. Kõhutuule koostis on väga kõikuv, kuid selle peamised komponendid on süsinikdioksiid, lämmastik, vesinik, hapnik ja metaan. Kõhulahtisuse korral võib koos kõhutuulega pärasoolest tahtmatult väljuda ka vedelat rooja.[viide?]

Inimesel väljub pärasoole kaudu päevas keskmiselt 600 ml soolegaasi, 20–60% soolegaasist moodustab allaneelatud õhk. Soolegaasi rohkus võib põhjustada kõhupuhitust.[1]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Gaas tekib normaalsete seedetrakti bakterite elutegevuse tulemusena, eriti kõrge kiudainesisaldusega toitude söömisel (oad, herned, puu- ja juurviljad, täisteratoidud). Samuti võivad suurendada gaaside hulka jämesooles suhkruasendajad (näiteks sorbitool ja ksülitool). Puhitus võib olla seotud toiduainete talumatusega (näiteks laktoositalumatus) või mõne ravimi kõrvaltoimega.[2][3] Kõhuprobleeme võivad võimendada stress või depressioon, samuti menstruaaltsükli teatud faasid, rasedus.[4]

Soolegaas sümptomina[muuda | muuda lähteteksti]

Fragment Edo perioodi maalist "Peerusõda" (屁合戦) Jaapanis

Rohke kõhugaasi ehk kõhupuhituse (meteorism)[5] teke võib olla seotud kroonilise haigusega (näiteks divertikuliit, ärritatud soole sündroom ja tsöliaakia), aga siis esinevad ka nende haiguste muud sümptomid.[3] Teised haigused, millele kõhupuhituse teke võib osutada, on näiteks laktoositalumatus, jämesoolevähk, tsüstiline fibroos, munasarjavähk.[6][7][8]

Huumor[muuda | muuda lähteteksti]

Prantslane Joseph Pujol (1857–1945, esinejanimi Le Pétomane) kogus tuntust kunstpeeretajana

Kõhutuult on huumorivahendina rakendatud üleilmselt läbi aegade, nii leiab näiteks Jaapanist Edo perioodist tuntud maali "Peerusõda" (屁合戦 He-gassen).[9] Keskajal oli Euroopas kõhutuulehuumor seotud organismi tegevuse kontrollimatusest tuleneva ärevuse ning meeldetuletusega, et ka kõrgeimatel aadlikel pole sellest pääsu.[10] Lisaks oli tolle ajastu õukonna meelelahutuse – akrobaadid, žonglöörid, tuleneelajad, jutuvestjad, muusikud, koomikud – osa ka kõhutuule kasutamine, Iirimaa 8. sajandi kirjalikest allikatest leiab nimekirja õukonna "peeretajatest" (bruigedoire), kellele määrati töötasuks kindel osa jahisaagist.[11]

Peerukott[muuda | muuda lähteteksti]

Kummist peerukott

Peerukotte on kasutatud ammustest aegadest peale, näiteks Rooma keiser Elagabalus olevat oma õhtusöökidel upsakamate külaliste istmete alla peerukotte sokutanud.[12] 10. sajandi emiir Ziyadat Allah III olevat peitnud täispuhutud loomapõisi oma palees istmepatjade alla, et pahaaimamatuid külalisi üllatada.[13]

Tänapäevane kummist versioon leiutati 1930. aastatel Kanada ettevõttes JEM Rubber Co,[14] kes hiljem müüs selle idee ettevõttele Johnson Smith Company.[14]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõhutuult seostati keskajal lisaks huumorile surelikkuse, lagunemisega ning paljud tolle aja kirjanikud nägid selles seost surmaga: kõhutuul ja roe tuletasid iga päev meelde surelikkust ja pattu.[15]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond". Kliinik.ee. Vaadatud 26. detsembril 2022.
  2. "Kuidas puhitusest jagu saada?". Tervisegeenius. Geenius. 28.06.2021. Vaadatud 26.12.2022.
  3. 3,0 3,1 "Kuidas kõhugaase ehk puhitust vältida ja leevendada?". Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused. 13. mai 2019. Vaadatud 26. detsembril 2022.
  4. Pluss, Tervis; Penjam, Kadri (20. mai 2021). "Kinni või lahti, gaasid, kõrvetised, valu – sada häda kõhuga! Gastroenteroloog selgitab mis on mis ja mida teha". Tervis Pluss. Vaadatud 26. detsembril 2022.
  5. "kõhupuhitus". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 26. detsembril 2022.
  6. Pluss, Tervis; Penjam, Kadri (20. mai 2021). "Kinni või lahti, gaasid, kõrvetised, valu – sada häda kõhuga! Gastroenteroloog selgitab mis on mis ja mida teha". Tervis Pluss. Vaadatud 26. detsembril 2022.
  7. "Hoiatus! Need kuus märki võivad viidata vähile ja neid avastades tuleb kiiresti tegutseda". Naistekas. 3. november 2022. Vaadatud 26. detsembril 2022.
  8. Laanjärv, Maria (1. veebruar 2022). "Kuidas toime tulla soole ärritussündroomiga?". Maaleht. Vaadatud 26. detsembril 2022.
  9. Lamar, Cyriaque (20. veebruar 2012). "Japanese fart scrolls prove that human art peaked centuries ago". Gizmodo. Vaadatud 27. detsembril 2022.
  10. McRobbie, Linda Rodriguez (28. detsember 2015). "The True Story of Roland the Farter, and How the Internet Killed Professional Flatulence". Atlas Obscura. Vaadatud 27. detsembril 2022.
  11. McRobbie, Linda Rodriguez (28. detsember 2015). "The True Story of Roland the Farter, and How the Internet Killed Professional Flatulence". Atlas Obscura. Vaadatud 27. detsembril 2022.
  12. Warwick Ball (4. jaanuar 2002). Rome in the East: The Transformation of an Empire. Routledge. Lk-d 412–. ISBN 978-1-134-82386-4.
  13. Halm, Heinz (1996). The Empire of the Mahdi: The Rise of the Fatimids (Translated from the German by Michael Bonner). Leiden: E.J. Brill. Lk 112. ISBN 90-04-10056-3. Vaadatud 4. septembril 2020.
  14. 14,0 14,1 "Whoopee Cushion got first airing here". Toronto Star. 31. märts 2008.
  15. McRobbie, Linda Rodriguez (28. detsember 2015). "The True Story of Roland the Farter, and How the Internet Killed Professional Flatulence". Atlas Obscura. Vaadatud 27. detsembril 2022.