Kõõrdivaatav õnn

"Kõõrdivaatav õnn"

"Zezowate szczęście"
Žanr	komöödiafilm
Režissöör	Andrzej Munk
Stsenarist	Jerzy Stefan Stawiński
Operaator	Jerzy Lipman Krzysztof Winiewicz
Helilooja	Jan Krenz
Peaosades	Bogumił Kobiela Barbara Kwiatkowska Aleksander Dzwonkowski Wojciech Siemion Edward Dziewoński Kazimierz Opaliński
Filmistuudio	Zespół Filmowy Kamera
Aasta	1960
Esilinastus	4. aprill 1960
Kestus	107 minutit
Riik	Poola
Keel	poola
IMDb profiil

"Kõõrdivaatav õnn" on 1960. aastal valminud Poola mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Jerzy Stefan Stawiński jutustusel "Jan Piszczyki kuus kehastust".

Sisu

Rätsepa poega Jan Piszczykit on lapsepõlvest alates saatnud ebaõnn. Kodus, koolis ja ülikoolis satub ta alatasa sekeldustesse ja jaburatesse olukordadesse. Ülikoolis peetakse teda suure nina tõttu mõnikord juudiks ja ta peab passi esitama, tõendamaks, et ta on poolakas. Läbisaamine isaga ei ole kõige parem ja Jan tahab ise raha teenida, et saavutada majanduslik sõltumatus. Koduõpetaja töökoha saamiseks tuleb astuda parempoolsesse üliõpilasorganisatsiooni. Janil õnnestub saada tööd ohvitseri tütre Jola koduõpetajana. Gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Jola hakkab Janile meeldima. Jola aga räägib, et ta isa palkas Jani, kuna see on koduõpetajatest kõige inetum, nii et poleks karta, et noorte vahel võiks tekkida suhe. Parempoolse üliõpilasorganisatsiooni liikmena peab Jan osalema Leedu-vastasel meeleavaldusel ja kandma loosungit "Kaunase peale!". Kolonniga aga liituvad juhuslikud inimesed, kes hakkavad hüüdma juudivastaseid hüüdlauseid. Jan kardab, et ka teda võidakse juudiks pidada ja hakkab skandeerima juudivastaseid hüüdlauseid. Rahvahulk ründab juutide poode ja peksab vaateaknad sisse. Kohale saabuvad politseinikud ja peksavad Jani läbi. Tekkinud skandaali tõttu vallandavad Jola vanemad Jani töölt.

Juhuslikult kohtab Jan ühte oma endist klassivenda, kes õpib sõjakoolis. Jan otsustab ka ise sõjakooli astuda, kuna õigusteaduse õpingud ülikoolis teda eriti ei huvitagi. Jola isa abiga õnnestubki tal pääseda sõjakooli. 30. septembril 1939 peab ta ilmuma suurtükiväekooli. Vahepeal algab Teine maailmasõda, kuid Jan lahkub septembri algul Varssavist ja asub teele sõjakooli. Kui Jan pärast pikka ja vaevarikast teekonda lõpuks suurtükiväekooli jõuab, on see mahajäetud ja inimtühi. Ühest kapist leiab ta ohvitseri paraadmundri ja paneb selle selga. Samal ajal sisenevad hoonesse saksa sõjaväelased, kes võtavad ta vangi. Nad ei võta tõsiselt Jani seletusi, et ta pole tegelikult üldse sõjaväelane, vaid lihtsalt proovis mundrit selga.

Jan viiakse sõjavangide laagrisse. Seal elab ta rolli sisse ja räägib teistele sõjavangidele väljamõeldud lugusid oma sõjaväeteenistusest ja õpingutest suurtükiväekoolis. Pettus aga tuleb ilmsiks, kuna üks Jani väidetav kursusekaaslane ei tunne teda. Teised sõjavangid hakkavad kahtlustama, et Jan on nuhk ja nad hoiavad temast eemale ega suhtle temaga. Lõpuks saavad sakslased teada, et Jan ei ole sõjaväelane ja ta vabastatakse kaasvangide vilekoori saatel vangilaagrist. Ta saadetakse Saksamaale sõjatehasesse tööle, kuid ta ei tule oma tööga toime ning lastakse tulema.

Varssavisse tagasi jõudes kohtab Jan raudteejaamas oma vana tuttavat Jelonekit, kes tegeleb musta äriga. Jan liitub temaga ja saab hangeldajaks. Jolat külastades saab ta tuttavaks Jola sõbranna Basiaga. Basia on seotud vastupanuliikumisega ja peab ka Jani vastupanuliikumise tegelaseks. Jan on Basiast vägagi huvitatud. Konspiratiivkorteris kohtab Jan aga ühte oma vangilaagrikaaslast ja põgeneb joostes.

Seejärel varjab ta ennast kuni sõja lõpuni maal onu juures. Kui ta Varssavisse tagasi jõuab, leiab ta oma kodumaja eest varemetes. Samas kohtab ta endist majanaabrit Wąsikit, kes kutsub ta tööle õigusbüroosse. Esialgu tundub kõik hästi minevat, kuni büroosse tuleb üks noor naine, kes tahab abielulahutuse dokumente vormistada. Jan seletab, et kohtus on vaja lahutust põhjendada. Naine väidab, et mees petab teda, kuid ta ei saa seda tõestada. Ta tahaks Jani palgata oma mehe järele nuhkima. Kõheldes Jan nõustub. Ta asubki meest jälitama. Selgub aga, et naine kohtub samal ajal oma armukesega ning mees jälitab neid. Varsti saabuvad õigusbüroosse julgeolekutöötajad, kes kahtlustavad Jani välisluure kasuks luuramises. Suurte sekeldustega õnnestub seletada, millega oli tegemist.

Jan kolib teise linna ja asub tööle ühte ametiasutusse. Püüdlikkuse ja intrigeerimisega õnnestub tal seal aastate jooksul ametiredelil kõrgele jõuda. Ühel hommikul tööle tulles saab ta aru, et midagi on juhtunud. Varsti kutsutakse ta direktori juurde. Jan kahtlustab, et välja on tulnud tema kuulumine sõjaeelsesse parempoolsesse üliõpilasorganisatsiooni. Selgub aga, et üks kade kolleeg on Jani käekirjaga sodinud seinalehele direktori pildi alla sõimusõna. Jan saab kohe aru, kes on süüdi, ta haarab valvurilt püssi ja asub alatut kolleegi taga ajama. Lõpuks tulistab ta õhku ja kukub selili. Mõrvakatse eest aga läheb ta vangi. Film lõpeb sellega, kuidas Jan palub vanglaülemalt, et teda vanglast ära ei aetaks, kuna ta ennast seal hästi tunneb. Vanglatöötajad aga ei võta teda kuulda ja viskavad ta väevõimuga vanglast välja, kuna ta karistusaeg on lõppenud.

Osatäitjad

• Bogumił Kobiela – Jan Piszczyk
• Wojciech Lityński – Jan Piszczyk lapsena
• Aleksander Dzwonkowski – Cezary Piszczyk
• Barbara Kwiatkowska-Lass – Jola
• Jerzy Pichelski – major Wrona-Wroński, Jola isa
• Krystyna Karkowska – Jola ema
• Roman Polański – Jola repetiitor
• Ewa Wiśniewska – üliõpilane
• Witold Skaruch – õpetaja
• Andrzej Krasicki – Witold Kropaczyński
• Adam Pawlikowski – ohvitser Osewski
• Tadeusz Janczar – ohvitser Sawicki
• Wojciech Skibiński – ohvitser Krawczyk
• Edward Dziewoński – Jelonek
• Barbara Połomska – Zosia, Jeloneki naine
• Maria Ciesielska – Basia
• Sława Przybylska – lauljatar
• Irena Stalończyk – Kropaczyńska
• Tadeusz Bartosik – Wąsik
• Maria Kaniewska − Anastazja Makulec
• Wojciech Siemion – personaliülem Józef Kacperski
• Henryk Bąk – direktor
• Kazimierz Opaliński – vanglaülem