Mine sisu juurde

Käpprist

Allikas: Vikipeedia
Käppristi tavaline kuju

Käpprist (saksa keeles Tatzenkreuz, prantsuse keeles croix pattée) on risti erikuju, mille puhul ristiharud on ristumisekohas kitsad ja laienevad perimeetri suunas.

Käppristi kuju esineb juba varakeskajal, nii leiab käppristid 7. sajandil Monza katedraalile Theodelinda poolt tellitud köite kaantel ja 8. sajandist pärineva Lindau evangeliaari juveliirse köite tagakaanel.

Punane käpprist valgel taustal oli Templiordu sümboolika; Templiordu satelliitordu hospitaliidid kasutasid oma sümboolikas samuti käppristi, valgena mustal taustal; tänapäeval teatakse seda Malta ristina.

Käppristi kuju esineb sageli ka pühitsusristidel kirikute seintel.

Käppristi variandid

[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjeldus
Tavaline käpprist. Selle kujuga on näiteks Saksa keisririigi ja Kolmanda riigi sõjaväeline autasu Raudrist, mis tuletatud omakorda Saksa Ordu sümboolikast.
Käpprist terava tipuga alumises harus on püha Jakobuse rist.
Väiksema kurvatuuriga harudega käppristi kasutatakse Saksamaa Bundeswehri sümboolikas tänapäeval.
Bolnisi rist on Gruusia ametlik rahvuslik sümbol.
croix pattée alésée.
Kolmnurksete ristiharudega ruudutaoline käpprist esineb üksikutel vappidel, näiteks Canterbury peapiiskopi William Sancrofti vapil (1617–1693) 1740. aastate vitraažaknal Mereworthi kirikus.
Kolmnurksete kitsamate ristiharudega käpprist esineb sageli heraldikas, Rootsis on see tuntud Mantova ristina, Ukrainas kasakaristina.
Malta rist.
Kristuse Ordu rist.