Kääbuskurp
| Kääbuskurp | |
|---|---|
|
Isaslind | |
|
Emaslind | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurplased Thinocoridae |
| Perekond |
Thinocorus |
| Liik |
Kääbuskurp |
| Binaarne nimetus | |
|
Thinocorus rumicivorus Eschscholtz, 1829 | |
|
Kääbuskurba levila – talvitusala – aasta läbi | |
Kääbuskurp ehk kääbus-mägikurp[2] (Thinocorus rumicivorus) on kurplaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Kääbuskurp on 16–19 mm pikk. Põhialamliigi tiiva pikkus on 110–132 mm, T. r. bolivianus'el 125–132 mm, cuneicauda'l 101–120 mm. Nokk on 9–11 mm pikk, jookse 15–19 mm, saba 50–66 mm.[3] Kaalub 50–60 g.[4]
Ülapool on pruunikirju. Kurgu all on valge musta äärega laik. Pealtiiva suurte kattesulgede otsad on valged. Hoosuled on pruunid. Saba on must, sabaots on valge. Kõht on valge. Isaslinnu laup, näo küljed, kael ja rind on hallid, rinnal on üks horisontaalne ja üks vertikaalne must triip. Emaslinnu rind on helepruun tumedate triipudega. Nokk on kollakaspruun, nokaots on tumedam. Jalad on kollased. Silmad on pruunid.[3]
Udusulis pojad on pruunikashallid mustade triipude ja täppidega.[4]
Põhialamliik on teistest tumedam, bolivianus'e sulestik on roosakas, cuneicauda on kollakas.[3]
Alamliigid ja levik
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil on kolm alamliiki:[5]
- T. r. bolivianus Lowe, 1921 – Lõuna-Peruus, Lääne-Boliivias, Põhja-Tšiilis ja Loode-Argentinas
- T. r. cuneicauda (Peale, 1849) – Edela-Ecuadorist Loode-Tšiilini
- T. r. rumicivorus Eschscholtz, 1829 – Patagoonias ja Tulemaa saartel
Kääbuskurbad elavad kõrbetes, poolkõrbetes ja rohtlates. Põhialamliik elab kuni 1200 m, T. r. cuneicauda kuni 1000 m, bolivianus 3700–4600 m kõrgusel merepinnast.[4]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Kääbuskurbad toituvad pungadest, lehtedest ja seemnetest,[4] harva ka putukatest.[2]
Darwini kinglille õitest toituvad kääbuskurbad tolmendavad neid.[6]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Kääbuskurbad pesitsevad üksikult. Kurnas on neli muna. Haudevältus on 26 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 7-nädalaselt.[4]
Kui kääbuskurp lahkub pesalt, et toituda, katab ta munad liivaga.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2024). Thinocorus rumicivorus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
- 1 2 3 Loomade elu. Kd 6. Lk 232–233.
- 1 2 3 Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 389–390. ISBN 0-395-37903-2.
- 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 545. ISBN 8487334202.
- ↑ "Buttonquail, thick-knees, sheathbills, plovers, oystercatchers, stilts, painted-snipes, jacanas, Plains-wanderer, seedsnipes". IOC World Bird List. Vaadatud 12. veebruaril 2026.
- ↑ Sérsic, A. N.; Cocucci, A. A. (1996). "A Remarkable Case of Ornithophily in Calceolaria: Food Bodies as Rewards for a Non-nectarivorous Bird". Plant Biology. 109 (2): 172–176. DOI:10.1111/j.1438-8677.1996.tb00558.x.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kääbuskurp |