Mine sisu juurde

Kääbuskurp

Allikas: Vikipeedia
Kääbuskurp
Isaslind
Isaslind
Emaslind
Emaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurplased Thinocoridae
Perekond Thinocorus
Liik Kääbuskurp
Binaarne nimetus
Thinocorus rumicivorus
Eschscholtz, 1829
Kääbuskurba levila     – talvitusala     – aasta läbi
Kääbuskurba levila
     – talvitusala
     – aasta läbi

Kääbuskurp ehk kääbus-mägikurp[2] (Thinocorus rumicivorus) on kurplaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Kääbuskurp on 16–19 mm pikk. Põhialamliigi tiiva pikkus on 110–132 mm, T. r. bolivianus'el 125–132 mm, cuneicauda'l 101–120 mm. Nokk on 9–11 mm pikk, jookse 15–19 mm, saba 50–66 mm.[3] Kaalub 50–60 g.[4]

Ülapool on pruunikirju. Kurgu all on valge musta äärega laik. Pealtiiva suurte kattesulgede otsad on valged. Hoosuled on pruunid. Saba on must, sabaots on valge. Kõht on valge. Isaslinnu laup, näo küljed, kael ja rind on hallid, rinnal on üks horisontaalne ja üks vertikaalne must triip. Emaslinnu rind on helepruun tumedate triipudega. Nokk on kollakaspruun, nokaots on tumedam. Jalad on kollased. Silmad on pruunid.[3]

Udusulis pojad on pruunikashallid mustade triipude ja täppidega.[4]

Põhialamliik on teistest tumedam, bolivianus'e sulestik on roosakas, cuneicauda on kollakas.[3]

Alamliigid ja levik

[muuda | muuda lähteteksti]

Liigil on kolm alamliiki:[5]

Kääbuskurbad elavad kõrbetes, poolkõrbetes ja rohtlates. Põhialamliik elab kuni 1200 m, T. r. cuneicauda kuni 1000 m, bolivianus 3700–4600 m kõrgusel merepinnast.[4]

Kääbuskurbad toituvad pungadest, lehtedest ja seemnetest,[4] harva ka putukatest.[2]

Darwini kinglille õitest toituvad kääbuskurbad tolmendavad neid.[6]

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kääbuskurbad pesitsevad üksikult. Kurnas on neli muna. Haudevältus on 26 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 7-nädalaselt.[4]

Kui kääbuskurp lahkub pesalt, et toituda, katab ta munad liivaga.[2]

  1. BirdLife International (2024). Thinocorus rumicivorus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
  2. 1 2 3 Loomade elu. Kd 6. Lk 232–233.
  3. 1 2 3 Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 389–390. ISBN 0-395-37903-2.
  4. 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 545. ISBN 8487334202.
  5. "Buttonquail, thick-knees, sheathbills, plovers, oystercatchers, stilts, painted-snipes, jacanas, Plains-wanderer, seedsnipes". IOC World Bird List. Vaadatud 12. veebruaril 2026.
  6. Sérsic, A. N.; Cocucci, A. A. (1996). "A Remarkable Case of Ornithophily in Calceolaria: Food Bodies as Rewards for a Non-nectarivorous Bird". Plant Biology. 109 (2): 172–176. DOI:10.1111/j.1438-8677.1996.tb00558.x.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]