Juuste haigused

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Täiskasvanud inimesel on keskmiselt 100-150 tuhat juuksekarva ning iga päevaselt võib inimene kaotada umbes 100 juuksekarva.

Juuksed koosnevad proteiinist ehk keratiinist, mida toodavat juuste folliikulid. Folliikulid, tootes uusi rakke, tõukavad vanad rakud naha pinnale, umbes 15 cm võrra aastas. Nähtavad juuksed on tegelikult juba surnud keratiini rakkude niidid.

Umbes 90% peas olevatest juustest on aktiivsed ja kasvavad pidevalt. Iga juuksekarva folliikulil on oma elutsükkel, mida mõjutab inimese vanus, haigused ja suur hulk muid tegureid.

Hypertrichosis ehk ebanormaalne karvakasv[muuda | muuda lähteteksti]

Hypertrichosis on hormonaalne probleem, mille puhul kasvavad termaalkarvad seal, kus tavaliselt kasvavad velluskarvad (nt vuntsid ja habe naistel). Kosmeetiliselt aitavad epileerimine ja depileerimine. Trichoptilosis on tehniline termin lõhenenud juuste kohta. Lõhenenud juukseid saab muuta palsamite, õlide jm. Kõige kindlam meetod on lõikamine, mis eemaldab lõhenenud otsad, kuid ei garanteeri, et juuksed uuesti ei lõhene.

Trichorrhexis nodosa ehk sõlmed[muuda | muuda lähteteksti]

Juuksed on haprad ja keset juukse tüve tekivad sõlmed. Juuksed katkevad kiiresti ja juukse otsad hoiavad, pärast katkemist laiali nagu harjal ning hargnevad mööda juukse tüve. Hoolduseks sobivad pehmendajad ja niisutajad.

Monilethrix ehk helmelised juuksed[muuda | muuda lähteteksti]

Need nn helmed asuvad juukse tüvel ja seal katkevad juuksed kergesti. Hoolduses kasutatakse üldjuhul spetsiaalset palsamit või maski.

Fragilitas crinium ehk haprad ja rabedad juuksed[muuda | muuda lähteteksti]

Sellised juuksed võivad katkeda igalt poolt kogu pikkuse ulatuses. Hoolduses kasutatakse üldjuhul spetsiaalset palsamit või maski.

Trichorrhexis invaginata ehk bambuskarvad[muuda | muuda lähteteksti]

Sellistel juuksekarvadel on sõlmed, mis muudavad muidu siledapinnalise karvapauna bambusesarnaseks. Sõlmed koosnevad nn tassi ja palli osast. Sõlme peanaha lähemal olev osa on tassikujuline ja juukseotstepoolne osa pallikujuline. Sellised sõlmed muudavad juuksekarva väga nõrgaks ja kergesti murduvaks. Bambuskarvade defekt võib kaasneda juuste ületöötlemisega, kuid sagedamini on tegemist kaasasündinud seisundi või mõnest haigusest põhjustatud defektiga, nagu seda on näiteks Nethertoni sündroom, ihtüoos ja atoopia. On täheldatud, et lapsed kasvavad sellest seisundist sageli välja. Üldiselt on ravi puhul esmane vältida juuste ületöötlemist. Kui seisund on seotud mõne eelnimetatud haigusega, toimub ka paranemine sõltuvalt haiguse ravimise käigust.

Mulljuuksed[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringud on tõestanud, et seisundit soodustab juuste kuivatamine kuumema fööniga, kui seda on 175ºC ning juuste pidev kontakt tangidega, mis on kuumemad kui 125ºC. Ka keemiline töötlemine võib mõjutada mulljuuste teket. Kui selliseid juukseid fööniga kuivatada, aurustub vesi ning suurendab vakuoolide läbimõõtu, mis ühtlasi kahjustab ka juukse kiudu, muutes juuksed rabedaks ja kergesti murduvaks.Mulljuukseid ei saa taastada, need tuleb ära lõigata ning kindlasti edaspidi vältida juuste traumeerimist nii kuuma- kui keemilise töötlusega.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

http://juuksur.innove.ee/chapter2/33.php http://www.medikos.ee/probleemid/juuste-valjalangemine-ee.html