Jutumärgid
Ilme
Jutumärgid on paaris kirjavahemärgid, mida kasutatakse otsese kõne, tsitaadi või väljendi mitteotsese tähenduse eristamiseks tekstis.
Jutumärkidel on mitu tüpograafilist kuju. 1993. aastal ilmunud "Eesti keele grammatika" II köite osas "Kiri" esitatakse kuus võimalikku jutumärgikuju: [„ ”], [„ “], [” ”], [” “], [« »], [» «]. Neist esimest kasutas 2006. aastal avaldatud Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS). 2013. aastal avaldatud ÕS aga loobus sellest tavast saksapärase [„ “] kasuks, mis on eesti keeles kõige traditsioonilisemad ja mida samas toetavad ka infotehnoloogia reeglid.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Keeleviki". keeleabi.eki.ee. Vaadatud 16. märtsil 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Jutumärgid |
- Jutumärkide kasutamine (EKI teatmik)
- Keelekaste: Juttu märkidest – jutumärkidest, Õpetajate leht, 16. mai 2014