Jutta Zilliacus

Allikas: Vikipeedia
Helsingi Lilla Teaterni näitlejad sügisel 1959: Jutta Zilliacus

Jutta Armelle Zilliacus (neiupõlvenimega Kingo; sündinud 25. juulil 1925 Helsingis) on eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik, kes kirjutab rootsi keeles.

Ta kuulub Soome Rootsi Rahvaparteisse ning oli Eduskunna liige aastatel 19751986. 196884 kuulus ta Helsingi linnanõukokku.

Tema eestlastest vanemad klaverihäälestaja Johann Kingo ja koduperenaine Jenny Pihlak kolisid Soome Peterburist. Isa oli 1890-ndatel tsaari armees trompetimängija ja pärast sõjaväeteenistust avas Peterburis klaveritarvete poe. Ema töötas Peterburis suurvürstinna õukonnas. Isa ja ema kohtusid omavahel alles Helsingis.[1]

Jutta elas Kaivopuistol samas majas, kus praegu asub Eesti saatkond. Esimesed 10 eluaastat oli ta Eesti kodanik. Ta õppis Helsingi Saksa Koolis aastatel 19331944. Suviti elas perekond Haapsalus. 1940. aastate lõpus oli ta ajutiselt Carl Gustaf Emil Mannerheimi sekretär.[1]

Ta on ka filmides näidelnud. Seal kasutas ta varjunime Jutta Armela.

Ta oli abielus soomerootslase Benedict Zilliacusega (1921–2013), kes oli samuti ajakirjanik ja kirjanik, samuti stsenarist ja tõlkija. Neil sündis üks poeg.[1]

Zilliacus on olnud ahelsuitsetaja.[1]

Jutta Zilliacus elab Helsingis Munkkiniemis.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Rökringar" (1970)
  • "Innan du vet ordet av" (1975)
  • "En bit av Det stora äpplet" (1978)
  • "Vägskäl" (1986)
  • "Annorlunda barndom" (1986)
  • "Vändpunkt" (1987)
  • "Gå över gränser" (1991)
  • "Balansgång" (1994)
  • "Ajatuksia verannalla" (1997)
  • "Underbart är kort" (1997)
  • "I väntan av buss nummer 16" (2002)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]