Juravičy

Juravičy
valgevene	Юравічы * / Juravičy *transkriptsioon: Juravitšõ
vene	Юровичи (Jurovitši)
Elanikke	708 (2010)
Koordinaadid	51° 57′ N, 29° 32′ E

Juravičy (transkribeerituna Juravitšõ, poola keeles Jurewicze) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Homieli oblastis Kalinkavičy rajoonis, Juravičy külanõukogu halduskeskus. Asula asub Prõpjatsi jõe kaldal merepinnast 161 meetri kõrgusel, oblasti keskusest Homielist 92 ja Kalinkavičyst 31 kilomeetri kaugusel.

Agrolinnakeses on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu. Asula lähistel paikneb rajooni kõrgeim punkt (167,5 m). Vaatamisväärsusteks on sealne klooster (varem kuulus see jesuiitidele, tänapäeval on klooster õigeusu kiriku valduses), paleoliitikumi asulakoht, keskaegse linnuse ase ja sealne Jumalaema ikoon (üks ligi kolmekümnest taolisel kombel kroonitud ikoonist maailmas).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogiliste uuringute põhjal asustati piirkond ligi 24 000 aastat enne Kristust. Juravičy kurgaanides tehtud väljakaevamised näitavad, et sinna on surnuid maetud ka mesoliitikumis ja neoliitikumis, kuigi välja kaevatud on üksnes paleoliitikumi asulakoht.

Kohaliku legendi kohaselt asunud seal keskajal Mižmoscie linn, mis aga hävis kodusõdade ja mongolite sissetungi tõttu. Kroonikate põhjal võib arvata, et sealne linnamägi on siiski Vidoličy kindlus, mille tatarlased aastal 1240 maha põletasid.

Juravičyt on kirjalikes allikates esmamainitud 1432. aastal. 1510. aastal andis Zygmunt I küla Bogdan Serbinile, ent aastal 1550 mainitakse seda Mazyri lossi inventariraamatutes. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas küla kuuluma Minski vojevoodkonda ja Mazyri maakonda.^[2]

XVII sajandil asusid külla elama jesuiidid, kes sinna aastal 1673 püstitasid kabeli, kuhu toodi ka imettegev ikoon. Aastal 1683 andis Jan III Sobieski asulale alevi õigused.

Sealse kiriku ehitusaastad varieeruvad. Ühtede allikate kohaselt algas ehitustöö aastal 1701 ja kirik valmis aastal 1715. Teiste allikate kohaselt algas ehitustöö aastal 1717 ja lõppes aastal 1757. Aastal 1758 viidi ikoon vanast kabelist kivikirikusse üle. Aastal 1727 sai alev õiguse esmaspäevaseks turupäevaks ja õiguse pidada neli korda aastas laata. Aastal 1756 avati alevis kool, aastal 1778 aga kolledž. Samal aastal taastati vahepeal külaks muudetud Juravičy staatus alevina.

Aastal 1793 läks Juravičy teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Linn hakkas kuuluma Minski kubermangu ja Mozõri maakonda. Aastal 1820 asusid kloostrisse jesuiitide asemel bernardiinid. Aastal 1836 ehitati alevisse ka õigeusu kirik. Novembriülestõusu järel konfiskeeriti klooster katoliiklastelt, ent aastal 1841 tagastati see katoliiklastele.^[3] Jaanuariülestõusu järel konfiskeeriti katoliiklastelt aga nii klooster kui kirikud ja anti need õigeusu kiriku käsutusse.

Aastal 1897 oli Juravičy alevis 40 poodi, 2 kõrtsi ja 210 elamut, seal asus üks õigeusu kirik ja üks kabel. Kabel asus ka samanimelises külas, kus oli 108 majapidamist, kaks kooli, kaks tuulikut ja üks hobuveski, postkontor-telegraafipunkt, apteek, kõrts ja pood. Aastal 1901 avati alevi juures jõesadam, kust veel samal aastal saadeti teele 501 000 puuda kaupa ja kus laaditi maha 400 000 puuda kaupa.^[4]

Aastal 1919 läks Juravičy Valgevene NSV koosseisu.^[5] Samal aastal aitasid alevi elanikud üle Prõpjatsi pageda ligi 6000 Vladimir Strekopõtovi juhitud ülestõusus osalenud sõduril, veel 2000 sõdurit tabasid põgenikke jälitanud Punaarmee väeosad. Aastal 1930 liideti kaks Juravičy küla aleviga, ent aastal 1938 muudeti alev ise külaks. Nõukogude perioodil sealne klooster suleti, kirikut hakkas kohalik kolhoos aga kasutama ehitusmaterjalina. XX sajandi lõpuaastatel tagastati kloostrikompleks kirikule ja seal avati naisklooster, aastal 2006 aga meesklooster. Ühtlasi on alustatud kloostrikompleksi restaureerimist.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

23 (1552)
528 (1845)
900 (1882)
1920 (1897)
2000 (1930)

2546 (1939)
1861 (1959)
743 (2004)
708 (2010)

Kabel-kellatorn
Vana kirikuase
Klooster
Kloostrikirik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2020. Vaadatud 21. märtsil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.
↑ Аляксандр Ярашэвіч. Пакуты Юравіцкага касцёла // «Наша Вера» № 2 (24), 2003.
↑ Юровичи // Юравічы (Калінкавіцкі раён) // Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона 1890—1907.
↑ 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Asula Poola geograafilises sõnastikus

[R6Y10-1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2020. Vaadatud 21. märtsil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[2] Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.

[3] Аляксандр Ярашэвіч. Пакуты Юравіцкага касцёла // «Наша Вера» № 2 (24), 2003.

[4] Юровичи // Юравічы (Калінкавіцкі раён) // Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона 1890—1907.

[FZsWk-5] 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]