Jumalaema uinumine

Jumalaema uinumine ehk Jumalaema Uinumise püha (kreeka keeles Κοίμηση της Θεοτόκου, Koimisis tis Theotokou, vene keeles Успение Богородицы) on üks suurtest pühadest õigeusu kirikus, kreekakatoliku kirikus ja vanades idakirikutes. Sellel päeval tähistatakse Jumalasünnitaja surmapäeva, mil Kristus võttis vastu tema hinge. Läänekirikus vastab sellele Maarja Taevaminek.

Jumalaema uinumise püha - eesti rahvakalendris rukkimaarjapäev - tähistatakse 15. augustil (28. augustil Juliuse kalendri järgi). Armeenia Apostlik Kirik tähistab seda mitte kindlal kuupäeval, vaid 15. augustile lähimal pühapäeval. Läänekiriku Maarja Taevamineku püha tähistatakse samuti 15. augustil.

Sõna "uinumine" vihjab pärimusele, mille kohaselt Jumalasünnitaja ei kannatanud surres, vaid lahkus elust sügava vaimse rahu seisundis. See pärimus ei tugine ühelegi kirjalikule allikale, kuid kuulub õigeusu kiriku püha pärimuse hulka.

Pärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et pärast nelipühi elas Maarja apostel Johannese majas Jeruusalemmas ja kolm päeva enne tema surma ilmus talle peaingel Kaabriel, kes kuulutas talle ette tema surmapäeva. Apostlid saabusid maailma eri paigust tema surivoodile, ainsaks erandiks Toomas, kes jutlustas Indias. Legendi järgi saabus apostel Toomas Maarja hauale kolm päeva pärast Maarja surma ja nägi Maarjat tõusmas taeva poole; küsimuse peale, kuhu ta läheb, heitis Maarja talle oma vöö ja kadus silmist. Maarja arvati olevat maetud Ketsemane aeda; tema keha kadus hauast kolmandal päeval ning ühines hingega. Õigeusu teoloogia õpetuse kohaselt on Maarja läbi teinud ihulise ülestõusmise, mida kõik hinged kogevad Kristuse teise tulemise ajal, ning on taevas au sees, mis saab osaks õiglastele pärast viimset kohtupäeva.

Ikonograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Jumalaema Uinumise ikoonidel on ikooni keskmes lautsil lebav Jumalaema, keda ümbritsevad kaksteist apostlit. Lautsi juures keskel seisab Jeesus Kristus mandorlas ja hoiab kätel Jumalaema hinge väikese mähkmetes lapse kujul.