Juhtlõik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Juhtlõik (inglise keeles lead või lede [ˈliːd]) on ajakirjandus- või suhtekorraldusteksti (uudise, artikli, pressiteate vms) avalõik, milles antakse teksti sisu lühikokkuvõte. Juhtlõik järgneb vahetult pealkirjale, nende vahel võivad üldjuhul olla vaid teksti ilmumisandmed (väljaande nimi, avaldamise aeg ja autor).

Juhtlõik peaks vastama küsimustele, mida ingliskeelses ajakirjandusteoorias nimetatakse 5W viie w-tähega algava sõna järgi: who (kes), what (mis), when (millal), where (kus) ja why (miks). (Piiratud mahu tõttu saab enamasti vastuse siiski vaid osa neist.) Sellele järgnevas tekstis avatakse teate sisu pikemalt, lisatakse asjassepuutuvate isikute kommentaare ja muud taustainfot, ent juhtlõigus sisaldub kõige olulisem. Põhimõtteliselt peaks juhtlõik äratama lugejas huvi ka kogu ülejäänud tekst läbi lugeda, kuid andma vajaduse korral kogu põhiinfo kiirelt kätte.

Anglosaksi maade ajakirjanduses eristatakse nn kõva ja pehmet juhtlõiku (hard vs soft lead). Kõva juhtlõik annab lugejale eelkõige ülevaate teksti sisust, pehme aga on sõnastatud tähelepanu köitvana ja võib vahel kõigile põhiküsimustele mitte vastata. Pehmele juhtlõigule järgneb tavaliselt fakte kokkuvõttev lõik (nut graph).

Eesti ajakirjanduses on üldiselt tavaks kirjutada juhtlõik ühe lausena, isegi kui see vahel annab grammatiliselt kohmakaid tulemusi. See nõue pole siiski absoluutne, eriti rikutakse seda pikemates ajakirjatekstides. Anglosaksi ajakirjanduse juhtlõikudes on tavaks 1-2 lauset, milles on 20-25 sõna.

Meediakriitikute hinnangul võib just juhtlõik artikli eri osadest kõige enam vaidlusi tekitada, samuti ilmneb just pealkirjade ja juhtlõikude sõnastuses sageli toimetaja kallutatus.