Mine sisu juurde

Juhan Käosaar

Allikas: Vikipeedia

Juhan Käosaar (sündinud Joann Käosaar, kuni 1935 Johann Käosaar; 13. september 1909 Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa7. märts 1986 Kääriku) oli eesti folklorist ja kirjandusteadlane.[viide?]

Ta lõpetas 1930. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Ta õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1931–1937 ning lõpetas filosoofiateaduskonna cum laude. Ta oli EYS Veljesto liige.[viide?]

Ta kaitses 1937. aastal väitekirja "Laste ahellaul "Kits kile karja" eesti rahvatraditsioonis" ning sai magistrikraadi, mis arvestati 1949. aastal ümber filoloogiakandidaadi kraadiks.[1]

Ta oli aastatel 1937–1941 Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja ja Tartu Õpetajate Seminari soome keele õpetaja. Ta oli Saksa ajal 1941-1942 kolm kuud vangistatud poliitilistel põhjustel. Aastatel 1942–1944 oli ta gümnaasiumiõpetaja Rakveres.[viide?]

Ta põgenes 1944. aastal Soome ja oli aastatel 1944–1945 Helsingi Ülikooli eesti keele lektor ja Soome Kirjanduse Seltsi teadur. Ta pöördus Eestisse tagasi 1945. aastal, oli aastatel 1945–1958 Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri õppejõud ning dotsent.[viide?]

Ta töötas aastatel 1945–1948 Kirjandusmuuseumis teadurina, aastatel 1947–1953 Tartu Õpetajate Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri juhatajana ning aastatel 1961–1969 Keele ja Kirjanduse Instituudis teadurina.[viide?]

Ta uuris peamiselt eesti vanemat kirjandust ja kirjanikke, 1950. aastatel keskendus Eduard Vilde elule ja loomingule.[viide?]

  • 1947 - "Soome keele lugemik". Tartu 1947
  • 1961 - "Gustav Maltsi käsikiri "Ajalugu Maltsveti usust ja Krimmi rändamisest"". // Keel ja Kirjandus 2/ 1961
  • 1966 - "Eduard Vilde sõnas ja pildis". Eesti Raamat. Tallinn 1966. Toimetaja ja teksti autor
  1. "Käosaar, Juhan". // Eesti teaduse biograafiline leksikon. II kd, Kj-M. Tallinn 2005. Lk 228

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.