Juan de Herrera
Juan de Herrera (ca 1530 Mobellán – 15. jaanuar 1597 Madriid) oli hispaania arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja.[1]
De Herrera sündis 1530. aastal alamaadliku perekonda ning õppis 1548. aastani Valladolidi Ülikoolis ladina keelt ja filosoofiat. Ta oli 1549. aastal kaasas Hispaania kroonprints Felipe kaaskonnaga tema reisil Brüsselisse ning liitus 1553. aastal Hispaania sõjaväega. De Herrera võitles Hispaania vägedes Itaalias ja Flandrias kuni aastani 1556.[2] Seejärel, 1558. aastal astus De Herrera vahepeal kuningaks kroonitud Felipe II õukonda[3], kus ta leiutas erinevaid meresõidu ja ehitusega seotud instrumente ning teenis kuningat nõuandjana teadusküsimustes.[4]
1563. aastal määras Felipe II de Herrera Hispaania õukonna arhitekt Juan Bautista de Toledo assistendiks.[5][6] On ebatõenäoline, et de Herrera tegutses enne de Toledo surma 1567. aastal iseseisvalt arhitektuuriga,[7] kuid jätkas viimase surma järel Aranjuezi palee kallal alustatud tööd. Palee kavandamisel võttis ta eeskuju Itaalia maneristliku arhitekti Giacomo Barozzi da Vignola kujundatud Villa Giuliast Roomas.[8]
1579. aastast peale vastutas de Herrera Felipe II õukonnas paleede sisustuse eest. Pärast 1584. aastat juhtis ta Madridi Matemaatika Akadeemiat (Academia de Matemáticas de Madrid).[9]
El Escorial
[muuda | muuda lähteteksti]
El Escorial on kuninglik residents ja klooster, mille ehitus algas 1563. aastal ehk samaaegselt Trento kirikukogu lõpuga. Hispaania kuningas Felipe II oli kuulutanud ennast kirikukogul otsustatu kaitsjaks ja täideviijaks ning ka Escorial ise pidi seda riiklikku ideoloogiat esindama.[10] El Escoriali esimeseks arhitektiks oli Juan Bautista de Toledo, kelle käe all valmisid 1562. aastaks esimesed kavandid ja kes juhtis hoone ehitust tööde algusest peale.[11] Escoriali kompleksi hoonete plaanides esines palju tugevamaid renessanssarhitektuuri mõjusid, kui need Hispaanias seni tavaks olid olnud. Samuti oli hoone uutmoodi kombinatsioon paleest, raamatukogust, hieronümiidide kloostrist ja dünastilisest mausoleumist ning tähistab arhitektuurilise sümbolina Hispaania absolutismi algust.[12][13] Pärast de Toledo surma võttis ehituse juures assistendina töötanud de Herrera palee ehituse juhtimise üle. De Toledo loodud kompleksi üldplaan säilis, kuid de Herrera tõi sisse mitmeid muutusi, kavandades näiteks ümber palee esindustrepi ja kloostri fassaadi. Samuti ehitas ta Rooma Püha Peetruse kirikut eeskujuna kasutades valmis Escoriali basiilika ning kavandas ise nii raamatukogu kui kompleksi ümbritsevad lisahooned.[14][15]
De Herrera varasem matemaatika- ja tehnoloogia-alane tegevus jättis El Escorialile oma jälje. Ta saavutas hoone kavandi ajastule tavatult täpse teostuse ja Itaalia renessanssiga võrreldava ühetaolise üldmulje ja geomeetrilise harmoonia.[16] Samuti võttis de Herrera Escoriali kallal töötamise käigus kasutusele ehitustöö korralduslikku külge puudutavaid uuendusi, mis kiirendasid ehitusprotsessi märkimisväärselt. Felipe II oli soovinud, et kompleks valmiks tema eluajal ning 1576. aastal, pärast neljateist aastat tööd, oli hoonetest valmis vaid kolmandik. De Herrera kiirendas ehituskivide karjäärist toomise protsessi selle läbi, et lasi kivid ära mõõta ja valmis lõigata juba karjääris. Seeläbi oli niigi kitsal ehitusplatsil selle võrra rohkem ruumi ja töökäsi.[17] El Escorial valmis 1584. aastal.[18]
Tähtsus ja teised projektid
[muuda | muuda lähteteksti]
Aastate 1582 ja 1598 vahel vastutas de Herrera Sevilla kaupmeeste gildi (Lonja) hoone ehitamise eest. Ta kavandas Lonja ruudukujulist siseõue ümbritseva ruudukujulise ehitisena ning ääristas siseõue kahel korrusel jooksvate, dooria sammastega kaunistatud galeriidega.[19] Tänapäeval asub Lonja hoones India arhiiv.
De Herrera käe all valmis 1582. aastal ka Valladolidi katedraali üldplaan, mida aga järgnevad arhitektid märgatavalt muutsid. De Herrera algsed katedraali kavandid mõjutasid aga hilisema Salamanca katedraali ja mitme Lõuna-Ameerika kiriku kavandeid.[20][21]
De Herrera stiil sai riikliku soosingu osaliseks ning mõjutas üle terve Hispaania ehitatavate kirikute, paleede ja ametlike hoonete kavandamisel tehtavaid valikuid.[22] Eriti tähtis oli El Escoriali edaspidine mõju Hispaania kiriklikule arhitektuurile. De Herrera looming mängis seega tähtsat osa seni levinud Hispaania hilisgootika hääbumises ning mõjutas Hispaania arhitekte 18. sajandini.[23][24] Järgnevatel sajanditel seostus de Herrera stiil Felipe II valitsemise ja Hispaania impeeriumi kuldajaga ning seda kopeeriti arhitektuuris neile seostele vihjamiseks.[25]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Turner 2003, lk 472
- ↑ Turner 2003, lk 473
- ↑ Dutton 1978, lk 285
- ↑ Turner 2003, lk 473
- ↑ Franklin 1972, lk 2172
- ↑ Dutton 1978, lk 285
- ↑ Turner 2003, lk 473
- ↑ Franklin 1972, lk 2172
- ↑ Van Vynckt 1985, lk 382
- ↑ Toman 2004, lk 80
- ↑ Turner 2003, lk 473
- ↑ Toman 2004, lk 80
- ↑ Brigstocke 2001, lk 217
- ↑ Turner 2003, lk 473
- ↑ Dutton 1978, lk 285
- ↑ Wilkinson 1985, lk 240
- ↑ Wilkinson 1985, lk 236
- ↑ Van Vynckt 1985, lk 382
- ↑ Van Vynckt 1985, lk 384
- ↑ Dutton 1978, lk 285
- ↑ Franklin 1972, lk 2172-2173
- ↑ Van Vynckt 1985, lk 384
- ↑ Toman 2004, lk 80, 83
- ↑ Turner 2003, lk 472
- ↑ Turner 2003, lk 477
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hugh Brigstocke. The Oxford Companion to Western Art, Oxford University Press: 2001, ISBN 0198662033
- E. P. Dutton. Phaidon Encyclopedia Of Art And Artists, Phaidon Press: 1978, ISBN 0714815136.
- Harold Franklin. The New International Illustrated Encyclopedia of Art, The Greystone Press: 1972, ISBN 07792332.
- Rolf Toman. Baroque. Architecture. Sculpture., Könemann: 2004, ISBN 3833111186
- Jane Turner. The Grove Dictionary of Art, Oxford University Press: 2003, ISBN 0195170687.
- Randall J. Van Vynckt. International Dictionary of Architects and Architecture, St James Press: 1993, ISBN 1558620893
- Catherine Wilkinson. "Proportion in Practice: Juan de Herrera's Design for the Façade of the Basilica of the Escorial". The Art Bulletin 67, nr 2 (juuni 1985), lk 229-242