Jossif Stalin (reisilaev)
| Jossif Stalin | |
|---|---|
 Jossif Stalin madalikul (1941) | |
| Tüüp | reisilaev |
| Klass | Jossif Stalin-klass[1][4] |
| Omanik | Balti Riiklik Merelaevandus (vene lühend БГМП) → NSVL sõjaväelaevastiku DKBF (ДКБФ ВМФ СССР)[5] |
| Liin | Leningrad-London |
| Lipuriik |
 |
| Kodusadam | 1940–1941: Leningrad |
| Sõsarlaevad | Vjatšeslav Molotov |
| Ajalugu | |
| Tellitud | 1938[1] |
| Ehitaja | N.V. Nederlandsche Dok & Scheepsbouw Maats.,[2] Amsterdam, Holland |
| Kiil pandud | 1938 |
| Vette lastud | 1939[2] |
| Teenistusse võetud | 1. mai 1940 |
| Teenistusest välja arvatud | 5. detsembril 1941 |
| Staatus | uppus 5. detsembril 1941 Lohusalu lähedal, keskmine osa tõstetud vanarauaks |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 135,60 m[3] |
| Laius | 18,30 m |
| Süvis | 6,30 m |
| Veeväljasurve | 7500 |
| Peamasin | 4 aurumasinat Babcock & Wilcox; 2 Stork-auruturbiini 12 800 hj |
| Kiirus | 20,0 sõlme |
| Laevapere | 108 |
| Tekke | 7 |
| Reisijakohti | 437 |
| Kajutikohti | 437[3] |
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Сталин), hiljem VT-512 (ВТ-521) oli Nõukogude Liidu turbo-elektrimootoriga reisilaev, mis oli nimetatud Jossif Stalini järgi.
Laev tehasenumbriga 275 ehitati Nõukogude Liidu tellimusel Hollandis kruiisideks Nõukogude Kaug-Idas[6]. Kiil pandi laevale 1938. aastal, laev veesati 1939. aastal[2] ja võeti kasutusse 1. mail 1940.
Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
Jossif Stalin oli 135,7 m pikk[3] ja 18,6 m lai, süvis oli 6,35 m. Laeva kogumahutavus oli 7500, sealhulgas dedveit 3219 t ja puhas dedveit 1272 t. Laev võis peale võtta 512 reisijat ja laevaperes oli 108 liiget. Laev võis arendada kiirust kuni 15 sõlme.
Jossif Stalinil oli 7 tekki. Trümme oli 3 ja nende koguruumala oli 2380 m³.
Peamasina moodustasid 4 Babcock & Wilcoxi aurukatelt ja 2 auruturbiini koguvõimsusega 12 800 hj. Sõuseadme moodustasid 2 elektrimootorit võimsusega kokku 11 800 hj. Sütt võis laev peale võtta kuni 1600 t.
Sõsarlaev oli “Baltika”, millega N. Hruštšov reisis sügisel 1960 USA-sse.
Hukkumine[muuda | muuda lähteteksti]
Kui puhkes sõda Saksamaa ja NSV liidu vahel, siis tegutses laev Jossif Stalin Läänemerel, laeva kapten oli Nikolai Stepanov. Laev mobiliseeriti ja talle anti pardanumber VT-521[7]. VT on lühend venekeelsetest sõnadest военный транспорт 'sõjaväetransport'.
2. detsembril evakueeriti Hanko mereväebaasist Nõukogude vägesid laevadega Leningradi, umbes 8600 inimest. Jossif Stalini pardal oli 5589 sõjaväelast, lisaks toiduaineid, sõjatehnikat ja muud varustust. Laeval oli ka Eestist ehituspataljoni mobiliseerituid, kes olid Hankosse viidud Osmussaarelt. Konvoid, milles oli riigijuhi nime kandev laev, julgestas terve armaada: kaks hävitajat, viis miinitraalerit ja kaksteist mitmesugust kaatrit.[8]
3. detsembril 1941 umbes kell 1.15–1.30 sõitis VT-521 miiniväljas järjest kolme või nelja meremiini otsa. Esimese kahe miinitabamuse järel kaotas laev juhitavuse ja kaldus traalitud konvoi teelt kõrvale. Lisaks avati konvoi pihta tuli Soome Mäkiluoto saare suurtükipatareist. Mürsutabamusest plahvatas lastiks olnud laskemoon, mis põhjustas suuri inimkaotusi ja kahjustas laeva, tehes selle pukseerimise võimatuks.
Vaatamata miiniohule, õnnestus 4 miinitraaleril ja 5 kaatril päästa laevalt ja selle lähedalt veest kokku 1740 inimest. Päästetöid raskendasid öine aeg ja halb ilm. Ka mõned päästelaevad sõitsid miini otsa. Seejärel päästeoperatsioon katkestati ja julgestuslaevad lahkusid Suursaarele. Konvoi jättis vigastatud laeva triivima, kuigi kõiki pardal olnuid ei suudetud teistesse laevadesse üle viia. 4. detsembri hommikul andis Suursaare sõjaväebaasi komandör Ivan Svjatov kahele torpeedokaatrile käsu uputada abitult triiviv VT-521, et see ei langeks vaenlase kätte, aga ilm oli tormine, sadas lund ning torpeedokaatrid ei leidnud triivivat laeva.[8].
Laev triivis 5. detsembriks Lohusalu lähedal Eesti randa. Sellel olnud tuhatkond ellujäänut langesid sakslaste kätte vangi, nende hulgas oli sadakond Eestis mobiliseeritut. Laeva kapten Stepanov vangistati ja jäi tööle Tallinna sadamasse. Kui Nõukogude väed saabusid 1944. aastal Tallinna, lasti ta maha, süüdistatuna vangi langemises ja laeva hukus.[8]
Pärast sõda tõsteti laeva keskmine osa üles ja lammutati. Pealtnägijate sõnul oli laeva trümmides hulgaliselt hukkunute jäänuseid. Osa vraki ahtrist ja vöörist asub Lohusalu lähedal 12–14 meetri sügavuses veel praegugi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Soviet Ocean Liner and Cruise Ship Postcards (inglise keeles)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Iosif Stalin" Technical Data (inglise keeles)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "T/S Vyacheslav Molotov, Fakta om fartyg". Originaali arhiivikoopia seisuga 2.08.2012. Vaadatud 3.08.2013. (rootsi keeles)
- ↑ DzD laevast (vene keeles)
- ↑ ВТ-521 (до 1941 Иосиф Сталин) (vene keeles)
- ↑ Ajaloolased selgitasid välja nõukogude Titanicu tragöödia: 3849 ohvrit 03.12.2011 (vene keeles)
- ↑ «Военная Литература» Läänemerel Suures Isamaasõjas uppunud NSV Liidu laevade andmed ЦГАНХ, ф. 8045, оп. 3, д. 1110, л. 13; ЦВМА, ф. 9, Д. 6331, л. 33-60; Руге Ф. [28], с. 217; ЭГММ (vene keeles)
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Репин, Л. «Титаник» для Сталина. Комсомольская правда (01.12.2011).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Рассекреченная история сталинского "Титаника", затонувшего у побережья Эстонии (vene keeles)
- Mis juhtus liinilaevaga Jossif Stalin? (vene keeles) Siin on number VT-501 pardal!
- Adolf Bocki maal 1942 (saksa keeles)
- Meresõda 1941. aasta detsembris (saksa keeles)
- Möödus 70 aastat NSV Liidu kõige salastatumast laevaõnnetusest ERR, 4. detsember 2011.
