Joosep Arimaatiast

Giovanni Girolamo Savoldo - Kristus ja Joosep Arimaatiast - 1952.512 - Cleveland Museum of Art.tiff

Joosep Arimaatiast oli Suurnõukogu liige. Ta oli lugupeetav jõukas mees, kes ootas Jumala riiki ning oli Jeesuse salajane järelkäija, kes ei võtnud osa Jeesuse üle toimunud kohtumõistmisest.

Joosep hoolitses koos Nikodeemosega (Jh 19:39,40) ristilöödu matmise eest ning pani ta oma uude hauda.

Arimaatia Joosepist räägitakse Piiblis Uue Testamendi evangeeliumites vaid Jeesuse matmise juures (Mt 27:57-60, Mk 15:42-46, Lk 23:50-53, Jh 19:38-42)

Mt 27:57-60 viitab Joosepile, kui rikkale mehele Arimaatiast, kes õhtu jõudes läks Pilaatuse juurde ja palus Jeesuse ihu. Pilaatus andis talle Jeesuse ihu, mille ta mähkis puhtasse lõuendisse ning asetas hauda, mille Joosep oli kalju sisse raiunud. Samuti veeretas ta haua ette suure kivi ja lahkus.

Mk 15:42,43 lisab, et käes oli pühade valmistuspäev, mis oli hingamispäeva eelpäev, kui Joosep tuli Jeesuse ihu Pilaatuse käest paluma.

LK 23:50-53 toob välja, et Joosep Arimaatiast oli hea ja õiglane mees Juuda rahva linnast. Olles Jeeuse ihu endale saanud mähkis ta Jeesuse kallisse lõuendisse ning pani ta kivisse raiutud hauda, kuhu ei olnud mitte kedagi varem veel asetatud.

Jh 19:38-42 toob välja, et Joosep, kartuses juutide ees, palus Pilaatuselt, et ta tohiks Jeeuse ihu ristilt maha võtta. Küll aga ei teinud ta seda üksi, vaid koos Nikodeemusega, kes tõi kaasa segatud mürri ja aaloet ligi sada naela. Nad mähkisid Jeesuse linastesse riietesse lõhnarohtudega, mis oli juutide matmisviis. Selles paigas, kus Jeesus oli risti löödud, oli aed ja selles aias oli haud, kuhu nad Jeesuse asetasid.