Joonatan Jürgenson

Allikas: Vikipeedia
Joonatan Jürgenson
Joonatan Jürgenson (2016)
Joonatan Jürgenson (2016)
Sündinud 24. oktoober 1991
Päritolu Tartu, Eesti
Stiilid klassikaline
Pill klaver
Tegev 2004–
Plaadifirma JJ
Veebileht joonatanjurgenson.com

Joonatan Jürgenson (sündinud 24. oktoobril 1991 Tartus) on eesti klassikaline kontsertpianist.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Joonatan Jürgenson on pärit Tõraverest. Juba lasteaialapsena võttis ta osa kohalikest lauluvõistlustest. Laulmist õppis Kaie Tohvri lauluansamblis Nõo Reaalgümnaasiumis. Klaveriõpinguid alustas Jürgenson 7-aastaselt Nõo Muusikakoolis Katrin Mägi klaveriklassis ning jätkas Tartus Heino Elleri Muusikakoolis Kadri Leivategija juures. Magistrikraadi cum laude sai Joonatan 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja klassis. Jürgenson täiendas end 2014-2015 Londonis Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis professor Ronan O'Hora juures.[1]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Joonatan Jürgenson on edukalt osalenud konkurssidel ja festivalidel nii soolopianisti kui ka kammermuusikuna.[2][3] Debüüdi Estonia kontserdisaalis tegi Jürgenson 12-aastaselt 2004. aastal[4], saavutades Noore Muusiku konkursil ainsa eestlasena I preemia koos Bachi interpretatsiooni eripreemia ja väljapaistva stiili eripreemiaga.[4] Samal aastal esines ta festivali "Helimaastikud. Jaapan" avakontserdil, esitades 12aastaselt Risto Lauri teose "Tüdruk ja Draakon" koos Eller Sümfonieti ja dirigent Lilyan Kaiviga.[5]

2010. aastal pälvus Ago Russaku nimelise stipendiumi väljapaistvate õpingute eest Heino Elleri Muusikakoolis.[6] 2013. aastal tegi Jürgenson kaasa Grammy laureaadi, helilooja ja dirigendi Eric Whitacre'i autorikontserdil Tallinna Jaani kirikus. San Sebastianis toimunud rahvusvahelisel klaverikonkursil 2013. aastal võitis Joonatan Jürgenson II preemia ning talle anti ka eripreemia kaasaegse baski helilooja teose esituse eest.

Jürgenson on esinenud lisaks Eestile veel ka Lätis, Leedus, Soomes, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Inglismaal, USAs ja Armeenias. Ta on teinud koostööd näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri, Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli sümfonieti[7], Pärnu Linnaorkestri, Terre del Nord Festivali Orkestri[8] ja Läänesaarte Kammerorkestriga ning dirigentide Paul Mägi, Edoardo Narbona, Lilyan Kaivi ja Toomas Vaviloviga.

2015. aastal avas Joonatan Jürgenson Terre del Nord Festivali Torinos Itaalias, esitades Põhjamaade soolokava.[9] Ta kutsuti esinema ka 2016. aasta festivali lõppkontserdile[8], kus koos Terre del Nord Festivali Orkestriga esitati Lars-Erik Larssoni muusikat. Lisaks muusikukarjäärile annab Jürgenson meistrikursusi noortele eesti pianistidele.[10]

Kammermuusika[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks soolokarjäärile on Joonatan ka aktiivne kammermuusik. Ta tegutseb klaveritrios Trio Fantastico, mille koosseisu kuuluvad Mari-Liis Urb (viiul), Kristian Plink (tšello) ja Joonatan Jürgenson (klaver). Aastal 2016 võitis trio Grand Prix’ Gyumri VIII rahvusvahelisel muusikafestivalil Armeenias. Lisaks on nad esinenud Poolas Wilanówi palee Valges Saalis põhjamaade programmiga aastal 2016 ja Itaalias Le Strade d'Europa muusikafestivalil Roomas, L'Aquilas ja Nepis sama aasta detsembris[11]. 2018. aastal kutsuti nad esinema Portugali, Portosse Harmos festivalile, mille raames astusid nad üles kolmel korral.[12]

Ta teeb ka tihedat koostööd saksofonist Rene Lauriga, kellega koos on ta esinenud mitmel festivalil (Eduard Tamme nim. Võru Puhkpillifestival[13]; Mürtsub pill[14]; Festival TubIN[15][16][17]) ja andnud välja kammermuusika albumi ("Pildid lapsepõlvest")[18]. 2015. aastal võitsid nad I koha Klaipedas, Leedus (International Competition of Student and Schoolchildren’s Chamber Ensembles and Accompanists) ning 2016. aastal Gyumris, Armeenias pälvis see Grand Prix' festival-konkursil "Renaissance"[19]. 2022. aastal esitasid nad Eduard Tubina muusikat Eesti Kontserdi ja Heino Elleri Muusikakooli festivalil TubIN Tartus.[20]

Joonatan Jürgenson on Eesti Interpreetide Liidu[21] ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu[22] liige.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Joonatan Jürgenson on eesti poliitiku Kalle Jürgensoni ja filoloog Heli Jürgensoni poeg ning tal on kolm venda: ajakirjanik Kristjan Pruul, jalgpallur Markus Jürgenson ja bioloog Martin Jürgenson.

Salvestised[muuda | muuda lähteteksti]

Album "Prana" Baltimaade noorte heliloojate klaverimuusikaga tuli digitaalselt välja 19. mail 2023 ning 1. juunil ka füüsiliselt. Sel kõlab muusikat Eesti, Läti ja Leedu heliloojatelt Katrin Aller, Marina Vidmonte, Edgars Mākens, Jonas Jurkūnas, Mariliis Valkonen, Rūta Vitkauskaitė, Edgars Raginskis, Pärt Uusberg, Maria Kõrvits, Riho Esko Maimets, Leila Röömel ja Rasmus Puur[23][24].

Félix Ibarrondo Prélude sooloklaverile tuli välja märtsis 2022. Salvestus on saadaval digitaalselt.

Oktoobris 2021 andis ta välja albumi[25] eesti kammermuusikaga saksofonile ja klaverile koos eesti saksofonisti Rene Lauriga[26]. Albumil kõlab ka tellitud teos eesti-ameerika heliloojalt Jonas Feliks Tarmilt. Lisaks kõlavad Eduard Tubina ja Hillar Kareva saksofoni ja klaveri sonaadid. Esmaesitlus toimus 22. oktoobril 2021.[27][28][29]

Märtsis 2020 andis Joonatan Jürgenson välja oma debüüt-sooloalbumi.[30][31] Sellel kõlavad teosed Robert Schumannilt ja Piotr Tšaikovskilt, kes olid mõlemad inspireeritud romantismi ajastu kirjanikust E. T. A. Hoffmannist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Joonatan Jürgensoni ametlik koduleht".
  2. ↑ "Joonatan Jürgensoni koduleht".
  3. ↑ Kontsert, Eesti (15. juuni 2022). "Kontsert-vestlusring. Inimlikkuse proovikivi – romantism versus humanism". concert.ee. Vaadatud 15.07.2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 Hunt, Kadri (30. aprill 2004). "Rahvusvaheline muusikapidu kevadises Tallinnas". Sirp. Vaadatud 13.12.2020.
  5. ↑ "Oktoober toob kaasa jaapani kultuuri". Postimees. 30. september 2004. Vaadatud 11. veebruaril 2023.
  6. ↑ http://www.kultuurkapital.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=44&Itemid=47
  7. ↑ Postimees (30. september 2004). "Oktoober toob kaasa jaapani kultuuri". Postimees. Vaadatud 13.12.2020.
  8. ↑ 8,0 8,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2018. Vaadatud 29. septembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. ↑ https://rottasutorino.blogspot.com/2015/01/il-terre-del-nord-torino-festival-con-rune-musica-paesaggi.html
  10. ↑ Eesti Muusika Infokeskus (11. august 2020). "Joonatan Jürgenson". Eesti Muusika Infokeskus, EMIK. Vaadatud 12.08.2020.
  11. ↑ http://barattelli.it/eventi/aurora-borealis-lettonia-lituania-estonia-italia-festival-le-strade-deuropa-2016/
  12. ↑ https://vilanovaonline.pt/wp-content/uploads/2018/03/RD_Harmos2018_Flyer_AF.pdf
  13. ↑ Kudu, Ilmar (1. august 2022). "Tammefestival". Tammefestivali Koduleht. Vaadatud 15.10.2022.
  14. ↑ Kasemaa, Margus (1. august 2022). "Mürtsub Pill 2022 osalejad". Mürtsub Pill Koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2022. Vaadatud 15.10.2022.
  15. ↑ "Festival TubIN 2022". concert.ee. 1. september 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2022. Vaadatud 15.10.2022.
  16. ↑ Hinn, Andre (1. detsember 2022). "T-ubinasaak 2022". Ajakiri Muusika. Vaadatud 6. jaanuaril 2023.
  17. ↑ Vainumetsa, Liina (15. oktoober 2022). "Helikaja 15. oktoobril: Festival TubIN Tartus". ERR, Klassikaraadio. Vaadatud 11. veebruaril 2023.
  18. ↑ https://www.apollo.ee/cd-joonatan-jurgenson-ja-rene-laur-pildid-lapsepolvest.html
  19. ↑ https://interpreet.ee/iwp/staff/rene-laur/
  20. ↑ Vainumetsa, Liina (15. oktoober 2022). "Helikaja 15. oktoobril: Festival TubIN Tartus". Klassikaraadio. Vaadatud 15.10.2022.
  21. ↑ "Joonatan Jürgenson EIL".
  22. ↑ "Eesti Klaveriõpetajate Ühingu Facebooki leht (EPTA)".
  23. ↑ http://www.artmedia.ee, Art Media Agency OÜ. "Muusikauudised | Eesti Muusika Infokeskus". www.emic.ee. Vaadatud 16. mail 2023. {{cite web}}: välislink kohas |last= (juhend)
  24. ↑ Kala, Veeda (2. aprill 2024). "Joonatan Jürgenson. "Prana"". Ajakiri Muusika. Vaadatud 2. aprill 2024.
  25. ↑ Steinfeld, Nele-Eva (10. november 2021). "Album. Pildid lapsepõlvest. Rene Laur, Joonatan Jürgenson (JJ, 2021)". Klassikaraadio | ERR.
  26. ↑ Sisask, Tiiu (detsember 2021). "Joonatan Jürgenson (klaver), Rene Laur (saksofon). "Pildid lapsepõlvest"". Ajakiri Muusika.
  27. ↑ EMIC. "DUO JOONATAN JÜRGENSON JA RENE LAUR ANNAB VÄLJA OMA ESIKPLAADI".
  28. ↑ Steinfeld, Nele-Eva (22. oktoober 2021). "Delta. Külas on helilooja Jonas Tarm, pianist Joonatan Jürgenson ja saksofonist Rene Laur". ERR, Klassikaraadio.
  29. ↑ Steinfeld, Nele-Eva; Neumann, Joonas (19. juuni 2022). "Helikaja. Plaadinõel. Rene Laur, Joonatan Jürgenson "Pildid lapsepõlvest"". ERR, Klassikaraadio. Vaadatud 19.06.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  30. ↑ Toots, Jorma (1. november 2020). "Joonatan Jürgenson". Ajakiri Muusika. Vaadatud 1.11.2020.
  31. ↑ Nele-Eva Steinfeld (31. märts 2020). "Album. Joonatan Jürgenson. Schumann ja Tšaikovski (JJ 2020)". ERR, Klassikaraadio.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joonatan_Jürgenson&oldid=6620728"