Joonas Kinnunen
Ilme
Joonas Kinnunen (ka Jonas ja/ või Kinnonen; 22. veebruaril 1892 (vkj)/ 5. märts 1892 Saahkonja küla, Kubanitsa kihelkond, Peterhofi maakond, Peterburi kubermang – 7. november 1980 Stockholm) oli eesti ehitusinsener.
Ta oli õppinud Peterburis/ Petrogradis teedeehitust, kuid kool jäi lõpetamata.
Elas 4. augustist 1919 Eestis. Töötas aastatel 1919–1921 Raudteevalitsuse tee- ja ehitusosakonnas.
Ta õppis augustist 1921 kuni juunini 1922 Läti Kõrgemas Koolis, mille lõpetas ehitusinsenerina.[1]
Töötas pärast ülikooli lõpetamist:
- 1922–1924 Mereasjanduse Peavalitsus
- 1924–1925 ehitusettevõte Laussen ja Ko
- 1925–1928 Sõjaväe Varustusvalitsuse ehitus- ja korteriosakond
- 1928–1930 Viljandi maainsener
- 1930 Pärnu maavalitsuse noorem insener
- maa-arhitekti kohusetäitja
- maainsener
Ta põgenes Teise maailmasõja ajal 1944. aastal koos perega Rootsi.
Töid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1932 Metsapoole koolimaja
- 1933 Jõõpre koolimaja
- 1934 Soometsa koolimaja projekt
- 1935–1937 Sindi raekoda
- 1935–1939 Eidapere seltsimaja juurde- ja ümberehituse projekt. Arhitekt Märt Merivälja, insener Jonas Kinnunen[2]
- 1937 Pöögle rahvamaja ümberehituse projekt
- 1938 Põlendmaa koolimaja
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema poeg oli Rootsi ehitusteadlane Sven Kinnunen.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kodakondsuse toimik - Kinnunen, Jonas Benjamini pg, 2.12.1925-26.07.1926. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.14.13.2691
- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/1595579 Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM 71 Ar 2.4.26