Johannes Tipner

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johannes Tipner (11. oktoober 1898 Ao küla, Virumaa – 1963 Tallinn) oli eesti rahvusest Nõukogude julgeolekutöötaja ja kommunistliku partei funktsionäär. Julgeolekupolkovnik.

Pärast sõda võttis juhtiva Nõukogude partei- ja julgeolekutöötajana osa rahvusliku vastupanuliikumise lämmatamisest Eestis.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Tipner sündis 1898. aastal Ao külas Virumaal taluniku pojana. 1916. aastal lõpetas eksternina Rakvere gümnaasiumi 6. klassi. 1916–1917 telegrafist Rakveres. 1917–1918 oli Rakvere Punakaardi salga punakaartlane. 1918. aasta algul põgenes Venemaale. 1918 Peipsi piirivalvesalga kordoniülem Torošino jaamas, 1918 2. piirivalve ratsasadakonna jaoülem ja rühmaülema abi Looderindel, 1918–1919 Eestimaa revolutsioonilise kaitsepolgu staabi asjaajaja Looderindel. 1919 Punaarmee eesti diviisi 5. kommunistliku kütipolgu reamees ja rühmaülem Läänerindel, 1919–1920 samas riviala asjaajaja. 1920 46. laskurdiviisi 408. laskurpolgu adjutandi abi Lõunarindel, 1920 Petrogradi sõjaväeringkonna Amuuri rajooni piirivalvevägede rühmakomandör, 1920–1921 Petrogradi ratsaväe juhtivkoosseisu kurususte kursant, 1921–1922 54. laskurdiviisi staabi luureülema abi Pihkvas.

Aastal 1922 läks tööle Nõukogude julgeolekuorganitesse. 1922–1926 OGPU Pihkva kubermanguosakonna operatiivvoliniku abi, 1926–1928 OGPU Novgorodi kubermanguosakonna operatiivvolinik, 1928–1929 OGPU Kõrgema Piirivalvekooli kuulaja Moskvas (lõpetas kooli 1929). 1929–1931 1. laskurkorpuse ja 16. laskurdiviisi OGPU eriosakonna ülema abi, 1931–1932 Leningradi sõjaväeringkonna OGPU eriosakonna operatiivvolinik Leningradis, 1932–1933 2. õhukaitsediviisi OGPU eriosakonna ülem, 1933–1934 11. motomehhaniseeritud korpuse OGPU eriosakonna ülema abi Leningradi sõjaväeringkonnas, 1934–1936 105. merelennuväebrigaadi NKVD eriosakonna ülem Leningradis, 1936–1937 Balti Laevastiku NKVD eriosakonna 1. jaoskonna ülem ja osakonna ülema abi Kroonlinnas.

1937 vabastati töölt ja suunati reservi. 1937–1938 Leningradi linna kirjastuse tsensor, 1938–1940 varumisbaasi Lenzagottorg direktori asetäitja Leningradis, 1940 üleliidulise trusti Svjazprojekt eriosakonna ülem.

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt suvel 1940 kutsuti uuesti tööle julgeolekusse ja saadeti Eestisse. 1940–1941 Punaarmee 182. eesti laskuridiviisi NKVD eriosakonna 3. osakonna ülem, 1942 Looderinde NKVD eriosakonna jaoskonnaülem, 1942 249. eesti laskurdiviisi NKVD eriosakonna ülem, 1942–1946 8. eesti laskurkorpuse NKVD eriosakonna/SMERŠi/MGB vastuluureosakonna ülem. 1946–1947 10. kaardiväearmee MGB vastuluureosakonna ülema asetäitja Tallinnas.

1947 vabastati tervislikel põhjustel töölt julgeolekus ja suunati reservi. 1947–1949 tegi teaduslikku uurimistööd Partei Ajaloo Instituudis teemal "Eesti üksused Punaarmees kodusõja ajal 1918–1920". 1949. aasta juunis siirdus tööle Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomiteesse.1949–1952 EK(b)P KK administratiivosakonna juhataja asetäitja, 1952–1953 juhataja. Seejärel pensionär Tallinnas. 1953–1959 oli EKP KK Parteikomisjoni liige.[1]

Johannes Tipner maeti 3. augustil 1963 Metsakalmistule[2].

Tegevus julgeoleku- ja parteitöötajana repressioonide läbiviimisel Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Saanud 4. juunil 1949 EK(b)P KK administratiivosakonna juhataja asetäitjaks määrati tema "kureerimise" alla kokku 29 Eesti NSV ministeeriumi ja ametkonda: ENSV MGB, Eesti raudtee MGB valvevalitsus, Eesti merebasseini MGB valveosakond, ENSV MVD, ENSV MVD vägede sõjatribunal, ENSV MVD vägede sõjaväeprokuratuur, MVD paranduslikud töölaagrid, ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Repatrieerimisvalitsus, kohtu- ja prokuratuuriasutused, riigikontrolli ministeerium, tervishoiuministeerium, kohtuministeerium jt. "Kureerimine" tähendas nii tööd vastava personaliga, kui direktiivsete otsuste täitmise kontrolli ja asutuste parteiorganisatsioonide töö juhtimist.[3]

Administratiivosakonna esmajärgulised ülesanded sätestas EK(b)P KK esimene sekretär Nikolai Karotamm 30. detsembril 1948 järgmiselt: 1) rahvakohtute ja rahvakaasistujate valimisteks ettevalmistamine, sel etapil eelkõige sobivate kandidaatide valik, et ei esitataks ühtegi vale inimest; 2) "revolutsioonilise seaduslikkuse" igakülgne tugevdamine; 3) püüda kiiremas korras likvideerida kodanlik-natsionalistlike relvastatud bandede jäänused, 4) otsustavalt tugevdada parteipoliitilist tööd administratiivosakonna kompetentsi kuuluvates ministeeriumites ja ametkondades.[4]

Septembris 1949 koostas Tipner EK(b)P KK büroole põhjaliku ettekande metsavendlusvastasest võitlusest Võru maakonnas. Oma ettekandes leidis Tipner, et seda võitlust viiakse ametivõimude poolt läbi äärmiselt nõrgalt ja vaja oleks tugevdada repressioone metsavendi abistavate isikute ja nende perede vastu. Karotamm oli tollal siiski sellise poliitika vastu, kuna see oleks tähendanud üleüldist inimeste Eestist väljasaatmist.[5]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johannes Tipner "Eesti töörahva relvastatud võitlus nõukogude võimu eest kodusõja aastail" Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1953
  • Johannes Tipner "Punaarmee Eesti väeosade võitlusteest 1917–1920" Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meelis Saueauk "Propaganda ja terror. Nõukogude julgeolekuorganid ja Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti sovetiseerimisel 1944–1953." Tallinn, 2015. Lk 409
  2. http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=86802
  3. Saueauk lk 181
  4. Saueauk lk 183
  5. Saueauk lk 316–317