Johannes Gezelius vanem
| Johannes Gezelius vanem | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 3. veebruar 1615 |
| Surmaaeg | 20. jaanuar 1690 (74-aastaselt) |
| Lapsed | Johannes Gezelius noorem |
Johannes Gezelius vanem (3. veebruar 1615 – 20. jaanuar 1690 Turu) oli rootsi luterlik teoloog ja vaimulik.
Ta oli pärit Västmanlandist, õppis Västeråsi gümnaasiumis ning Uppsala (immatrikuleerus 1637) ja aastatel 1638–1641 Tartu Ülikoolis (Academia Gustaviana Dorpatensis), kus ta kaitses 1641. magistrikraadi. Aastail 1641–1649 (ametlikult kandes seda tiitlit veel 1650. aastal) oli ta Academia Gustaviana kreeka keele ja idakeelte professor. Pärast Tartust lahkumist töötas ta mitmel pool Rootsis, jätkates ka teoloogiaõpinguid, ning kaitses 1661. aastal Uppsalas teoloogiadoktori kraadi.
Aastail 1660–1664 oli ta Liivimaa superintendent. 1664. aastast surmani oli Turu piiskop ning Turu Ülikooli (Regia Academia Aboensis) asekantsler.
Johannes Gezelius vanema üks olulisemaid rolle on olnud hariduse edendamine: ta on avaldanud arvukalt õpikuid ning suunanud Soome rahvahariduse arengut. Matti Kuusi on avaldanud arvamust, et kuna Gezelius ei jõudnud Soome enne 1664. aastat, pidi suur osa tema tõlketööst langema mõne soome keelt kõneleva kooliõpetaja õlgadele.[1]
Gezelius võitles nii Eestis kui Soomes aktiivselt rahvausuga. Turu piiskopina andis ta teoreetilise panuse Soome nõiaprotsesside puhkemisse. 1660.–1680. aastail anti Soomes nõidumise kahtlusega kohtu alla üle 200 inimese, kellest surma mõisteti 71.[2] 1673. aastal väljastas Gezelius edikti vanade loitsude hävitamiseks.[3]
Tema poeg oli teoloog Johannes Gezelius noorem ja pojapoeg piiskop Johannes Gezelius noorim.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Matti Kuusi. Miten suomennettiin Erasmuksen Libellus Aureus?
- ↑ Eesti ajalugu III: Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Tartu 2013. Lk 390–391.
- ↑ Martti Haavio. Suomalainen mythologia, lk 43. Helsinki: WSOY, 1967.