Johannes Dieckmann

Allikas: Vikipeedia
Johannes Dieckmann esinemas Berliinis Saksa DV Rahvakojas (1960)
Johannes Dieckmann (1967)

Johannes Dieckmann (19. jaanuar 1893 Fischerhude22. veebruar 1969 Ida-Berliin) oli Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane.

Johannes Dieckmann oli pärit pastori perekonnast. Ta õppis Berliini Humboldti Ülikoolis, Gießeni ülikoolis ja Göttingeni ülikoolis majandust ja filosoofiat. Mobiliseeritud reservohvitserina võttis ta osa Esimesest maailmasõjast. 1918. aastal astus ta Saksa Rahvaparteisse.[1] Ta oli Saksa Rahvaparteis erinevates ametites ja kuulus ka Gustav Stresemanni lähimate kaastööliste hulka. 19291933 oli ta Saksimaa Maapäeva liige. Ta kuulus partei vasakpoolsesse tiiba. Natsionaalsotsialistide võimuloleku ajal töötas Johannes Dieckmann erinevates ettevõtetes ärijuhina.[2] 1939. aasta augustis mobiliseeriti ta Wehrmachti, kuid 1941. aasta jaanuaris arvati reservi ja vabastati teenistusest.

Teise maailmasõja järel kuulus Johannes Dieckmann 1945. aastal Saksamaa Liberaaldemokraatliku Partei asutajate hulka. Aastatel 19461950 oli ta Saksimaa Maapäeva liige. Alates 1948. aastast oli ta Saksimaa justiitsminister ja peaministri asetäitja. 19491969 oli ta Saksamaa Liberaaldemokraatliku Partei aseesimees. Alates 1960. aastast kuni oma surmani 1969. aastal oli ta üks Saksa DV Riiginõukogu aseesimeestest.[3]

7. oktoobrist 1949 kuni 22. veebruarini 1969 oli ta Saksa DV Rahvakoja (parlamendi) president.[4]

1947. aastal oli Johannes Dieckmann üks Saksa-Nõukogude Sõprusühingu asutajatest ja 19631968 selle president.[5]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanik Friedrich Dieckmann (sünd. 1937) on Johannes Dieckmanni poeg.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]