Johanna Lahesalu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johanna Lahesalu (10. märts 18998. märts 1979 Tallinn) oli Keila elanik; sai tuntuks ajaloolise kirjutisega Keila minevikust.

Johanna Lahesalu esitas ajaloolise uurimistöö "Killukesi Keilast" Etnograafiamuuseumi XVII teatmematerjali kogumise võistlusele 1975. aastal. Seda tööd säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis, koopia sellest on olemas Harjumaa Muuseumi kogus. Katkendeid sellest tööst on ilmunud veebilehel eestielu.delfi.ee.

Lahesalu isa oli Keila ettevõtja, kaupmees ja fotograaf Gustav Kulp. Lahesalu omandas Keila raudteejaamas telefonisti elukutse. 1940. aastal asus ta tööle telegrafistina Keila raudteejaamas ja töötas seal 1954. aastani. 10 aastat pärast Gustav Kulbi maja natsionaliseerimist tõsteti maja omanik ja tema tütar perekonnaga majast välja. Pensionärina elas Lahesalu Pääskülas tütre peres.[1]

Tema abikaasa Eduard Lahesalu (sündinud Lammas) oli kooliõpetaja.[1]

Johanna Lahesalu on maetud Tallinna Liiva kalmistule.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Johanna Lahesalu. "Killukesi Keilast". eestielu.delfi.ee. 17.09.2012.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]