Johann Lüdig

Johann Lüdig (1. aprill vkj 1819 – 17. aprill 1883) oli esimene eestlasest mõisnik Vigala kihelkonnas, Läänemaal. Abjas puusepaametit pidav J. Lüdig ostis aastal 1872 Päärdu mõisa koos Maande karjamõisa ja mõisamaadega omanikelt, Gustav Johann von Rennenkampff'ilt 81300 hõberubla eest. ^[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Lüdig sündis Tori kihelkonnas, Taali vallas. ^[2] Töötades Abjas tislerina, omandas ta Penujas paar talu, peale mille müüki asus Enge ja Uduvere mõisate rentnikuks. ^[3] Edasi ostis J. Lüdig juba Päärdu rüütlimõisa Vigala kihelkonnas.^[1]^[3] Pastelde kandmise tõttu kutsunud naabermõisate omanikud teda hüüdnimega "Pastla Lüdig". ^[4]

Pärast J. Lüdig'u surma sai 1890. aastal mõisaomanikuks tema poeg Johann Lüdig Jr. (1853-1915). 1905. aasta ülestõusu ajal oli Päärdu ainus Vigala kihelkonna peamõis, mis pääses mahapõletamisest.^[5] Mälestuste kohaselt peetakse selle põhjuseks J. Lüdigi Jr. isikut ja suhtlemisoskust, kes oli edukas põllumees ning lugupeetud ümbruskaudsete talunike seas.

Johann Lüdigi järeltulijad olid mõisaomanikud 1908. aastani.^[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 "Kinnistute register Päärdu mõis".
↑ "EAA.1275.1.548; 1836-1860, 1904".
↑ ^3,0 ^3,1 Jaan Jung. "Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu. Lk. 60".
↑ "Velise kultuuri ja hariduse selts - Päärdu mõis".^{[alaline kõdulink]}
↑ "Eesti mõisaportaal- Päärdu mõis".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestiste register - Perek. Lüdig'ite hauamonument Kivi-Vigala kalmistul

[kr-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 "Kinnistute register Päärdu mõis".

[2] "EAA.1275.1.548; 1836-1860, 1904".

[jj-3] 3,0 ^3,1 Jaan Jung. "Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu. Lk. 60".

[4] "Velise kultuuri ja hariduse selts - Päärdu mõis".^{[alaline kõdulink]}

[5] "Eesti mõisaportaal- Päärdu mõis".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]