Johann Heinrich Rosenplänter
Johann Heinrich Rosenplänter (12. juuli / 23. juuli 1782 Valmiera – 15. aprill / 27. aprill 1846 Pärnu) oli Liivimaa kirikuõpetaja, kirjamees ja keeleuurija[1].
Ta andis 1813–1832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache ('lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks') ja kutsus üles koguma rahvapärimust.
Rosenplänter sündis Valmieras postijaamapidaja pojana. Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis ja Riia Toomkoolis, aastatel 1803–1806 õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas teoloogiat.[1]
Ta oli koduõpetaja, Pärnus algkooliõpetaja ja Riias sillakohtu kirjutaja. Aastatel 1808–1809 töötas pastorina Toris ja 1809. aastast kuni surmani Pärnu Eliisabeti koguduses. Juhatas aastatel 1814–1820 Pärnus Eesti koolmeistrite kooli, mis oli esimene pedagoogikaõppeasutus, kus õpetati eesti keeles.[1] Ühest tema õpilastest, Aabram Holterist sai 1820. aastal asutatud Sauga kirjutuskooli juhataja.[2] Ta pidas vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides.
Ta korraldas 1816–1829 eestikeelsete näidendite lavastamist, andis välja kooliraamatuid, avaldas aabitsa (Pärnu, 1823) ja esimese eestikeelse kirjatehnika käsiraamatu "Kirjutusse-lehhed" (Pärnu, 1820). [1]
Rosenplänter kogus eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid raamatuid ja käsikirju. Tänu temale on säilinud Gustav Adolph Oldekopi ja Kristjan Jaak Petersoni luuletused ning Otto Wilhelm Masingu kirjad. Rosenplänter koostas kõigi seni ilmunud eesti raamatute üldnimestiku.
Rosenplänter on uurinud eesti keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Esimest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet "Beiträge ..." ilmus kokku 3500 lk. Peale baltisaksa estofiilide olid "Beiträge" kaastöölisteks ka esimesed eesti haritlased Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson, Abram Holter jt. "Beiträge" XI vihikus ilmus Rosenplänteri algeline eesti keele õpik "Uebungsstücke zum Uebersetzen aus dem Ehstnischen insener Deutsche". "Beiträge" pani aluse eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule teaduslikule uurimisele. Selle koosseisus ilmus ka esimene eestikeelsete väljaannete bibliograafia "Uebersicht des estnischen Literatur nach dem Inhalte der Schriften und chronologisch geordnet" (Beiträge XX, 1832). [1]
Ta oli Läti ja Leedu kirjandusseltsi auliige.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kolilaste seädus. Pärnu, 1845.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 653
- Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 413
- TÜ ajalugu II, 179;
- EKA I, 329–336, 342
- EE 8, 216
- EE 14, 436
- EKirBL, 321–323
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 213
- Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, 475.
- Gustav Suits, "Eesti kirjanduslugu", Lund 1953; 2. trükk: Ilmamaa, Tartu 1999, lk 106–112
- Eesti kirjanduse ajalugu (viies köites), I köide, Eesti Raamat, Tallinn 1965, lk 329–335 ja bibliograafia lk 342 (autor Villem Alttoa)
- Leo Anvelt, "Lisandusi J. H. Rosenplänteri tundmiseks" – Looming 1971, nr 6, lk 927–946
- Elsbet Parek, "Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 30–36
- J. H. Rosenplänter, "Nulla dies sine linea" (reisipäevik 1833). Eessõna ja kommentaarid: Eva Aaver – Looming 1983, nr 1, lk 96–104
- Vello Paatsi, "Täiendusi Johann Heinrich Rosenplänteri eluloole" – Keel ja Kirjandus 2002, nr 11, lk 793–799
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eva Aaver, Heli Laanekask, "Nende kõrgeaususte kirjad on avaldatud", üles kirjutanud Juhani Püttsepp – Postimees 22. veebruar 1998, lk 11
- Johann Heinrich Rosenplänter Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Johann Heinrich Rosenplänter Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.