Johann Friedrich Heller

Allikas: Vikipeedia

Johann Friedrich Heller (8. jaanuar 1786 Stolpe26. märts 1849 Räpina) oli Eesti vaimulik.

Heller sündis Stolpes, Taga-Pommerimaal. Lõpetas Stolpe vanalinna kooli ja immatrikuleerus 1. oktoobril 1802 Königsbergi Ülikooli, 27. septembril 1803 immatrikuleerus ta Halle Ülikooli. Aastast 1807 töötas ta koduõpetajana Liivimaal. Õppis aastatel 18111812 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 14. jaanuaril 1812 õpetajaks.

Oli aastatel 18121814 (introdutseeriti 6. märtsil 1812) Vastseliina Katariina koguduse õpetaja, aastatel 18141849 (introdutseeriti 1. mail 1814) Räpina Miikaeli koguduse õpetaja. Aastast 1834 oli ta Võru praostkonna praost, aastast 1843 oli ta konsistooriumi assessor[1].

Helleri tähtsaim kirjutis on "Versuch über das Wesen und den Gebrauch der ehstnischen Casen, besonders des sogenannten Nominativs, Genitivs und Accensativs" (Johann Heinrich Rosenplänter "Beiträge..." XV; ja lisandeid samas XVI), mida Ferdinand Johann Wiedemann nimetas nimetas kõige tähtsamaks keeleteaduslikuks teoseks peale Johann Hornungit, mis 130 aasta jooksul eesti keele käänete kohta ilmunud. Heller tundis ka uuemat tolleaegset kirjandust soome keelegi grammatika kohta. Lisaks avaldas ta kaks kirikulaulude kogumikku. Ühes Carl Gottfried Gustav Masingiga toimetas ta trükki tartukeelse kirikuagenda tõlke pealkirjaga: "Jummala-Orjuse Ramat Evangeliumi päle pohjandetu..." (Riias, 1835)[2].

Kirikulaulud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wastse kirriko-laulo. Eesmänne nink tõine leht. Wastse kirriko-laulo. Kolmas nink neljas leht./ Nr. 1-12. Räppinalt. 1831.; Nr. 13-25. Räppinalt. 1831./ [Koost. Johann Friedrich Heller ja Carl Gottfried Gustav Masing]. Tartu, tsens. 1831
  • Wastse nink parrandetu wanna Waimolikko Laulo, mes Räppina kirko-oppetaja ja Tarto-kele-rahwa prausk, J. F. Heller nink Wastselina kirko-oppetaja, C. G. G. Masing omma wälja-andnu. Tartu, 1842

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  2. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]