Johan Bernhard Virgin
Johan Bernhard Virgin (ka Vergin; prantsuspäraselt Jean Bernard Virgin; 1705 – 23. juuni 1783 Kvalsta, Östuna kihelkond, Uppsala lään) oli Rootsi sõjaväelane ja sõjaväeinsener.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Virgin võeti 1718. aastal õukonda paažina, ta astus 1724. aastal sõjaväeteenistusse ja järgmisel aastal võeti ta vabatahtlikuna Kindlustiste Ameti juurde, kus temast sai 1741. aastal kapten, 1745. aastal major, 1754. aastal kindralleitnant-kortermeister ja 1759. aastal ooberst, olles samal ajal mõnda aega ka direktori ametikohal.
Ta määrati 1762. aastal Kindlustiste Ameti kindral-kortermeistriks ja direktoriks ning 1768. aastal sai temast kindralmajor, kuid astus järgmisel aastal sõjaväeteenistusest tagasi, arvatavasti seetõttu, et Augustin Ehrensvärd, kellega ta polnud kunagi läbi saanud, sai 1769. aasta Soome kindlustiste juhtimise enda kätte ning Soome kindlustised võeti Virgini haldusalast ära.
Virgin oli ka tuntud sõjaväeinsener. Juba 1730. aastal reisis ta välismaal ja külastas mitmeid kindlusi Pommeris, Preisimaal ja Saksimaal. Koju naasnult esitas ta 1737. aastal parlamendile Motala koskede kanaliseerimise projekti ning valmistas hiljem ette ettepanekud Helsingi ja Viapori, Soome piiri, Landskrona ja Kristianstadi, Simrishamni ja Slite sadama ning Karlsvärdi ranniku kindlustamiseks. 1739. aastal uuris ta Vätterni ja Söderköpingi vahele kavandatavat ühendusteed.
Ta osales Rootsi-Vene sõjas kuni 1742. aasta juulini. Aastatel 1745–1746 osales ta Brabandi ja Flandria kampaaniates, mille käigus osales Dendermonde, Oostende, Nieuporti, Antwerpeni, Monsi, Saint-Gillaini ja Namuri piiramisel ning külastas seejärel kindlusi Madalmaades, Prantsusmaal ja Alam-Reini ääres, Holsteinis ning Taanis.
Virgin teenis Pommeri kindlustiste ülemana ning pärast Kindlustiste Ameti direktoriks määramist koostas ta mitme kindlustise, eriti Stralsundi omade, projekte ning oli paar aastat hõivatud Pommeri sõjaväeatlase (12 erikaarti ning umbes 500 linnade ja külade erijoonist) valmimisega. Tema Kindlustiste Ameti juhtimise ajal läksid nii Soome kui ka Skåne kindlustised tagasi Kindlustiste Ameti haldusse ning temast sai mõlema selleks otstarbeks moodustatud komisjoni liige.
Soome kindlustised eraldati aga 1769. aastal Kindlustiste Ametist uuesti. Hiljem on avaldatud arvamust, et kui näiteks Viapori kindlus oleks Ehrensvärdi põhimõtete asemel ehitatud Virgini põhimõtete järgi, oleks see vananenud oluliselt aeglasemalt ja oleks olnud täiesti ajakohane ka veel Krimmi sõja ajal.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]1757. aastal avaldas Virgin brošüüri "Avastused ja katsed terade imelise muundumise kohta" (rootsi keeles "Rön och försök om en underbar sädesarternas förvandling"). Selles teoses väitis ta, et tegi tähelepanuväärse avastuse, et kaeraseeme andis teatud tingimustel rukkisaagi. Mitu inimest kordas katset ja vähemalt paarkümmend inimest kinnitas katse õnnestumist. Hiljem aga vaidlused ägenesid, lugu kandus üle ka rahva pilkelauludesse.[2]
Pärast pensionile jäämist pühendus Virgin nii majandus- kui ka fortifikatsioonialasele kirjatööle ning avaldas 1781. aastal oma kuulsa teose "Kohtade kaitsmine, tasakaalustatud tänapäevaste väljaõpetatud ja raevukate rünnakutega" (prantsuse keeles "La defense des places, mise en équìlibre avec les attaques savantes et furieuses d'aujourd'hui"), mis oli rikas uute ja leidlike fortifikatsiooniideede poolest ning äratas suurt tähelepanu, eriti väljaspool Rootsit.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Virgin, Johan Bernhard". // Nordisk familjebok 32. Werth - Väderkvarn. 1921. Veerg 763–764