Jodokus Clodt von Jürgensburg
Jost (Jodokus, Justus) Clodt (Claudius) (1517–1572) oli Tallinna rae juures tegutsenud kõrgem ametnik.
Tema isa oli 1515. aasta Vestfaalist Marki krahvkonnast Tallinna kolinud Rolof Clodt.
Jost Clodt oli õppinud Wittenbergi ja Marburgi Ülikoolis. 1545. aastal võttis Tallinna raad ta oma teenistusse sündikuna. Clodti soovitajateks olid Lübecki sündik Johannes Rudelius ja Brauschweig-Calenbergi superintendent Antonius Corvinus, viimane oli ka Clodti sugulane. Aastapalgaks oli ette nähtud 500 marka, 20 sülda puid ja prii elamine.[1] 1547. aasta jõuludel võttis Josti oma liikmete sekka ka Tallinna Suurgild.
1550. aastatel hakkas õpetatud jurist Clodt üha enam osutama teeneid ka Saksa Ordu Liivimaa harule. Teda kohtab tihti ordumeistri lähikonnas ja tähtsate diplomaatiliste ülesannete täitmisel. 1552. aastal läänistas ordumeister Heinrich von Galen Jost Clodtile Valkla veski. Clodt oli üks ordumeister Gotthard Kettleri tähtsamaid läbirääkijaid Liivimaa Poolale alistumistingimuste üle.[2] Kui Tallinn 1561. aastal alistus Rootsile, lahkus Clodt linna teenistusest. Temast sai Kuramaa hertsogiks tõusnud Kettleri kantsler. Kettler läänistas talle Jürgensburgi (Jaunpils) mõisa ja linnus, mille järgi Clodti asutatud aadlisuguvõsa hakkas kandma nime Clodt von Jürgensburg. Jost Clodt suri 1572. aastal.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.–20.sajandini, toim. Lea Kõiv, Triin Parets, Tallinn 2014, lk 139–140.
- ↑ Burchard von Klot, Jost Clodt und das Privilegium Sigismundi Augusti, Hannover 1977.