Joachim Maass

Joachim Maass (11. september 1901 Hamburg – 15. oktoober 1972 New York) oli saksa kirjanik. Ka tema vend Edgar Maass oli kirjanik.

Maass töötas algul oma isa äris, 1924. aastast oli vabakutseline kirjanik, ajuti ka kutseline ajakirjanik. 1939. aastal emigreerus USA-sse, 1951–1954 elas Saksamaal (1952. aastast), kuid pöördus Ameerikasse tagasi, põhjendades seda hiljem sakslaste ükskõiksusega. Alates 1965. aastast oli ta töövõimetu.

Ta kirjutas põhiliselt romaane, kuid ka luulet, esseesid ja näidendeid. Tema kirjanduslik eeskuju oli Thomas Mann. Hermann Hesse kiitis tema raamatut "Die unwiderbringliche Zeit". Tema sõprade ja toetajate seas olid Victor Otto Stomps, Lothar Luft, Carl Zuckmayer, Martin Beheim-Schwarzbach, Stefan Zweig, Gottfried Bermann-Fischer ja Kurt Desch.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Völkische Poesie und moderne Lyrik Portugals, 1925, tõlkeantoloogia
Johann Christian Günther, 1925, dramaatiline poeem
Bohème ohne Mimi, 1930, romaan noortest kunstnikest
Der Widersacher, 1932, romaan
Borbe, 1934, jutustus
Die unwiederbringliche Zeit, 1935, romaan lapsepõlvest
Auf den Vogelstraßen Europas, 1935, lennureisiraamat, mille eest ta Lufthansa kulul reisis
Stürmischer Morgen, 1937, romaan
Der Schnee von Nebraska, 1937, jutustus
Ein Testament, 1939, romaan, Fjodor Dostojevskist mõjutatud Hamburgi kriminaallugu ja perekonnalugu
Das magische Jahr, 1945, romaan, autobiograafiline jutustus oma päritolust ja noorpõlvest Hamburgis (1944 inglise keeles)
Des Nachts und am Tage, 1949, näidendite kogumik
Die Geheimwissenschaft der Literatur, 1949, loengud saksa kirjandusest
Der unermüdliche Rebell, 1949, Carl Schulzi biograafia
Der Fall Gouffé, 1952, romaan, kriminaallugu 19. sajandi Prantsusmaalt Dostojevski vaimus, tema kõige menukam raamat
Kleist, die Fackel Preußens, 1957, biograafia