Jevgeni Lifšits
Jevgeni Mihhailovitš Lifšits (vene keeles Евгений Михайлович Лифшиц; 21. veebruar (vkj 8. veebruar) 1915 Harkov, Harkovi kubermang – 29. oktoober 1985 Moskva) oli Nõukogude Liidu füüsikateoreetik.
Pärast Harkivi Mehaanika ja Masinaehituse Instituudi lõpetamist (1933)[1] kaitses ta aasta hiljem Harkivi Füüsika-Tehnikainstituudis kandidaaditöö. 1939. aastal sai ta Leningradi Riiklikust Ülikoolist füüsika-matemaatikadoktori kraadi. Samal aastal[1] asus ta tööle Moskvas asuvasse Füüsikaprobleemide Instituuti teadurina.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Lifšitsi teadustöö hõlmas statistilise füüsika, gravitatsiooniteooria, tahkisefüüsika, ja kosmoloogiaga seotud probleeme.[1]
1946. aastal uuris ta Einsteini võrrandite kosmoloogiliste lahendite püsivust. Koos Issaak Halatnikovi ja Vladimir Belinskiga leidis (1970–1972) Einsteini võrrandite üldise kosmoloogilise lahendi olulise erisusega ajas.[1] BHL-i singulaarsuse kaasautoreid.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1958 – NSV Liidu Teaduste Akadeemia Lomonossovi preemia
- 1962 – Lenini preemia (koos Lev Landauga teoreetilise füüsika õpikusarja eest)
- 1966 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1974 – Landau preemia (koos Vladimir Belinski ja Issaak Halatnikoviga)
- 1979 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemikuks[1]
- 1982 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend Ilja Lifšits oli füüsik, kes valiti USA Riikliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- Belinskii, V. A.; Khalatnikov, I. M.; Lifshitz, E. M. (1982). "A general solution of the Einstein equations with a time singularity". Adv. Phys. 31 (3): 639–667. doi:10.1080/00018738200101428