Jevgeni Abalakov

Allikas: Vikipeedia
Jevgeni Abalakov

Jevgeni Mihhailovitš Abalakov (vene Евгений Михайлович Абалаков; 17. veebruar 1907 Krasnojarsk24. märts 1948 Moskva) oli Nõukogude Liidu alpinist ja skulptor.

Ta lõpetas 1932. aastal V. I. Surikovi nimelise Moskva Riikliku Akadeemilise Kunstiinstituudi ja kuulus NSV Liidu Kunstnike Liitu. Abalakovi tuntuim teos on mees- ja naisalpinisti kujutav skulptuurigrupp ("Альпипист и альпинистка").

1933. aastal kuulus ta Pamiiri mäestikku uurinud alpinistide ekspeditsiooni koosseisu ja vallutas esimesena sealse kõrgeima, 7495-meetrise mäetipu, mis nimetati tollase Nõukogude Liidu partei- ja valitsusjuhi järgi Stalini mäetipuks. Kokku osales Jevgeni Abalakov oma alpinistikarjääri kestel enam kui viiekümnel ekspeditsioonil, avaldas teaduslikke uurimusi ning kaardistas Pamiiri ja Tian Shani mäestikke.

Teises maailmasõjas osales ta vabatahtlikuna, võttis osa Moskva lahingust ja Kaukaasia kaitselahingutest, aga andis ka tunde sõjaalpinismi koolis.

Jevgeni Abalakov suri segastel asjaoludel 1948. aasta märtsis Moskvas. Ametliku versiooni kohaselt purunes korteris, kus Abalakov viibis, gaasitoru. Ometi surid mürgistusse arvukatest korteris viibinud inimestest vaid Jevgeni Abalakov ja Juri Artsiševski, mis tekitas ametliku versiooni suhtes kahtlusi juba vahetult nende surma järel.

Abalakov on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud alpinist oli ka tema vanem vend Vitali Abalakov. Vendade sünnilinnas Krasnojarskis kannab nende nime üks linna tänavatest ja toimuvad regulaarselt nende nimelised mägironimisvõistlused.