Jenissei (laev, 1906)
|
See artikkel räägib Eesti vetes uppunud Vene sõjalaevast; jõe kohta vaata artiklit Jenissei. |
 Jenissei enne Esimese maailmasõja algust | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
 Venemaa Keisririik | |
| Nimi |
Miiniveeskaja Jenissei Минный заградитель «Енисей» |
| Ehitaja | Peterburi Balti laevatehas |
| Kiil pandud | august 1905 |
| Vette lastud | 5. juuli 1906 |
| Üle antud | 24. oktoober 1909 |
| Saatus | Uputatud U-26 poolt 4. juunil (vkj 22. mail) 1915 |
| Laeva üldandmed [1] | |
| Klass ja tüüp | Amuur-klassi miiniveeskaja |
| Veeväljasurve | 2962 t |
| Pikkus | 91 m |
| Laius | 14 m |
| Süvis | 4,4 m |
| Sõsarlaevad | Amuur |
| Peamasinad | 2 auruturbiini koguvõimsusega 5220 hj |
| Kiirus | 19 sõlm (35 km/h) |
| Sõidukaugus | 3600 meremiili |
| Meeskond | 320 meest |
| Relvastus |
Suurtükid: 5x120 mm 2x75 mm Kuulipildujad: 8x7,62 mm Miinid: 320 tk |
Jenissei oli Vene Keisririigi miiniveeskaja, mille Saksa allveelaev U-26 uputas Esimese maailmasõja ajal Pakri saare lähedal. Vraki leidis 1985. aastal Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare kapten Vello Mässi juhtimisel ja 1999. aastal kuulutati see kultuurimälestiseks.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Jenissei ja sõsarlaev Amur ehitati kolmanda ja neljanda laevana Amur-klassist, asendamaks kahte samanimelist laeva, mis Vene-Jaapani sõjas kaotati. Vene-Jaapani sõja kogemustele tuginedes tehti aga laevade konstruktsioonis mõningad muudatused. Eelmised laevad kandsid 120 uut ja 240 vana tüüpi miini. Uued laevad pidid kasutama ainult uut tüüpi miine. Jenissei kiil pandi maha 1905. aasta augustis ja see ehitati Balti laevatehases Peterburis. Revolutsioonisündmuste ja muudatuste tõttu projektis ehitus venis ja laev valmis alles 24. oktoobril 1909.[viide?]
Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]
Peale laeva katsetamist liitus Jenissei Balti miinieskaadriga ja aastatel 1910–1913 harjutati peamiselt miinitõkete rajamist Soome lahele. Vahetult enne Esimese maailmasõja puhkemist sai admiral Nikolai von Essen, Balti laevastiku juhataja, loa rajada Keskmiiniväli, mis oleks sulgenud Soome lahe Saksa laevastikule. Selle miinivälja rajasid miiniveeskajad Ladoga, Naroba, Amur ja Jenissei 18. juulil 1914, kui kõigest nelja tunniga lasti vette 2129 miini[2].
Jennisei rajas 2. detsembril 1914 Danzigi lahte 240 miinist koosneva tõkke. Operatsioon kestis 45 minutit ja miiniveeskajat kattis soomusristleja Bogatõr. Sellel miiniväljal hukkus hiljem üks Saksa laev ja veel neli jäi samas piirkonnas kadunuks. Järgmise aasta alguses osales Jenissei miiniväljade rajamises Hiiumaa lähistele.[viide?]
Hukkumine[muuda | muuda lähteteksti]
Jenissei suundus 1915. aasta 4. juuni varastel hommikutundidel Tallinnast Lääne-Eesti saarestiku suunas, pardal 360 meremiini ja 20 torpeedot. Ilmselt olid need mõeldud Rohuküla sadamas paiknevate torpeedopaadite või hävitajate jaoks. Samal ajal varitses Saksa allveelaev U-26 Pakri saarte juures, lootes tabada mõnda Tallinnast väljuvat laeva. Nähtavale ilmuski Jenissei, kuid veel ilma saatelaevadeta.[3]
Allveelaev võttis Keibu lahe suus positsiooni sisse ja lasi 600 meetri kauguselt Jenissei suunas teele torpeedo. Jenissei sai tabamuse otse keskele ja plahvatus rebis allpool veeliini paremasse pardasse suure augu. Jenissei hakkas kiiresti kreeni vajuma ja uppus kümne minutiga. Korraliku väljaõppeta madrused ei osanud laeva ja enda päästmiseks suurt midagi teha ning paljud hüppasid lihtsalt vette. Kuigi rannalt tõtati pea kohe kalapaatidega appi, õnnestus päästa vaid 21 meest – paljud veest välja tõmmatud surid alajahtumise või hirmušoki tõttu. Hukkus 298 meest, teiste seas ka laeva komandör 2. järgu kapten K. V. Prohhorov.[3]
Vene laevastiku staap korraldas juurdluse, miks läks suur sõjalaev sõjaajal merele ilma saatelaevadeta. Süüdlased väitsid, et allveelaev ründas kalda poolt ehk suunast, kust vaenlast karta ei osatud.[3]
Vrakk[muuda | muuda lähteteksti]
Vrakk lebab 45–47 meetri sügavusel merepõhjas ja on 45 kraadi paremale kreenis. Vraki asukohta üritasid juba 1930. aastatel tuvastada Eesti metalliärimehed, kes seal leiduva terase, messingu ja pronksi maha lootsid müüa. Siis lõppesid otsingud edutult ja Jenissei leiti alles 1985. aastal kapten Vello Mässi juhtimisel Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare poolt.[1]
Vraki uurimisel selgus, et kaldapoolne vasak parras on terve, mistõttu ei saanud allveelaev kindlasti rünnata kalda poolt nagu Vene laevastiku juurdlus oli järeldanud.[3] Peale taasiseseisvumist 1993. aastal kutsuti vraki uurimisel appi Rootsi uurimislaev Altair, mida juhtis kapten Bengt Griselli.[1] Mõni aeg hiljem, 1996. aastal osalesid vraki uurimisel ka Rootsi sukeldujad ja selle tulemusel valmis 1997. aastal koostöös filmistuudioga F-Seitse allveedokumentaalfilm "Tsaari sõjalaev."[3] Film räägib vraki otsimisest, leidmisest ja uurimisest.[1]
Vastavalt kultuuriministri määrusele number 13 kuulutati Jenissei vrakk 24. märtsil 1999 kultuurimälestiseks. Selle registrinumber on 22264.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Õun 2003, 76–77
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Vello Mäss (16. august 2010). "Lippude lehvides mere põhja. Vabahärra von Berckheimi vägiteod ja hukk Soome lahel". Horisont 4/2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 30. detsembril 2012.
- ↑ "Mälestised 22264: Miiniveeskja "Jenissei" vrakk". Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaas. 27. jaanuar 2011. Vaadatud 3. veebruaril 2013.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Mati Õun Laevahukud, Tallinn 2003 ISBN 9985-9455-0-6
Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]
Vello Mäss, Võlgade tasumise aeg. Miiniveeskaja “Jenissei” Meremees. 12.10.1993
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jenissei kultuurimälestiste riiklikus registris
- Film Tsaari sõjalaev. Eesti Filmi andmebaas.
- Per Åkesson Yenisey veebruar 1997.
