Jeju ülestõus
| Jeju ülestõus | |||
|---|---|---|---|
| Osa Korea lõhenemisest | |||
 | |||
| Toimumisaeg |
3. aprill 1948 – mai 1949 (11 kuud) | ||
| Toimumiskoht | Jeju saar, Lõuna-Korea | ||
| Tulemus | Ülestõus suruti maha | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
|
14 373 hukkunud tsiviilisikut (86% valitsusvägede ja 14% mässuliste käe läbi) 30 000 hukkunut kokku (tolleaegne Jeju kuberner rääkis 60 000 hukkunust, Spencer C. Tucker hindab hukkunute arvu kuni 100 000 peale)[1][2] | |||
Jeju ülestõus (Lõuna-Koreas Jeju 3. aprilli vahejuhtum, korea keeles 제주 4·3 사건) oli Jeju saarel aprillist 1948 maini 1949 toimunud mäss.[3] Korea lõhenemisele vastu olnud jejulased olid üldstreigil olnud 1947. aastast. Vastu oldi sellele, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ajutine Korea Asjade Komisjon (UNTCOK) tahtis korraldada valimisi vaid Ameerika Ühendriikide armee kontrolli all olnud aladel.
Lõuna-Korea Töölispartei ja selle toetajad alustasid täiemahulist ülestõusu aprillis 1948, hakates politseinikele rünnakuid korraldama. Kirde Noorteliiga mobiliseerus mässulisi maha suruma.[4] President Syngman Rhee valitsus eskaleeris augustist mässu veelgi. Novembris kuulutati välja kaitseseisukord ning märtsis 1949 kuulutati Jeju maa-asulates välja mässuliste "hävituskampaania", mis kestis kaks kuud. Kui juunis 1950 algas Korea sõda, tappis valitsus veel tagantjärele mitmeid Jeju mässu veterane ja kahtlustatavaid dissidente, kogu sündmustikust vaikiti riigis tsensuuri abil mitmeid aastakümneid.
Jeju ülestõus on märkimisväärne selle vägivaldsuse poolest; hukkus 14 000 – 30 000 inimest (10% Jeju rahvastikust) ning 40 000 põgenes Jaapanisse.[5][6][7] Koledusi ja sõjakuritegusid saatsid korda mõlemad vaenupooled, ajaloolaste hinnangul olid eriti jõhkrad valitsusvägede meetodid ning selle tulemusel laienes mäss Jejult Yeosu-Suncheoni ülestõusu näol ka Lõuna-Jeolla provintsi.[8] Mitmed ajaloolased ja akadeemikud, mh sõjaajaloolane Allan R. Millett, peavad Jeju ülestõusu Korea sõja tõeliseks alguseks.[9]
Aastal 2006, pea 60 aastat pärast Jeju sündmusi, vabandas Lõuna-Korea valitsus ametlikult juhtunu pärast ning lubas maksta reparatsioone.[10] Aastal 2019 vabandasid esmakordselt ka kaitseministeerium ja politseiamet.[11]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Bodo Liiga veresaun
- Tumeturism
- Lõuna-Korea ajalugu
- Jeju 4.3 Komitee
- Korea sõda
- Lõuna-Korea veresaunade loend
- Kirde Noorteliiga
- Yeosu-Suncheoni ülestõus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Johnson, Chalmers (23. jaanuar 2001). Blowback: The Costs and Consequences of American Empire (2000, rev. 2004 ed.). Owl Book. Lk 99–101. ISBN 0-8050-6239-4. According to Chalmers Johnson, death toll is 14,000–30,000
- ↑ Cumings, Bruce (2010). The Korean War A History (2010 ed.). Modern Library. Lk 124–125. According to the governor of Jeju at the time, the death toll was reported to be at 60,000
- ↑ "Moon vows continued push for honor of Jeju April 3 incident victims". Yonhap (inglise). 3. aprill 2021. Vaadatud 5. aprill 2021 – cit. via The Korea Herald.
- ↑ Deane, Hugh (1999). The Korean War 1945–1953. San Francisco: China Books and Periodicals Inc. Lk 54–58. ISBN 0-8351-2644-7.
- ↑ Hideko takayama in tokyo (19. juuni 2000). "Ghosts Of Cheju". newsweek. Vaadatud 30. märts 2009.
- ↑ Deane, Hugh (1999). The Korean War, 1945–1953. China Books&Periodicals, Inc. Lk 54–58. ISBN 9780141912240.
- ↑ Merrill, John (1980). "Cheju-do Rebellion". The Journal of Korean Studies. 2: 139–197. DOI:10.1353/jks.1980.0004. S2CID 143130387.
- ↑ Kim, Hun Joon (2014). The Massacre at Mt. Halla: Sixty Years of Truth Seeking in South Korea. Cornell University Press. Lk 13–41. ISBN 9780801452390.
- ↑ Tucker, Spencer C. (6. september 2016). The Roots and Consequences of 20th-Century Warfare: Conflicts that Shaped the Modern World: Conflicts That Shaped the Modern World (inglise). ABC-CLIO. Lk 320. ISBN 9781610698023.
- ↑ O, John Kie-Chiang (1999). "Korean Politics: The Quest for Democratization and Economic Development". Cornell University Press.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ AFP (3. aprill 2019). "South Korean police apologize and army expresses regret for 1948 Jeju massacres". The Japan Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2019. Vaadatud 20. mai 2019.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kim, Seong-nae. "‘The Work of Memory: Ritual Laments of the Dead and Korea’s Cheju Massacre.’’." A Companion to the Anthropology of Religion (2013): 223–238.