Jeffrey Dahmer
Jeffrey Lionel Dahmer (21. mai 1960 – 28. november 1994), tuntud ka kui Milwaukee Kannibal (ingl Milwaukee Cannibal), oli Ameerika Ühendriikide sarimõrvar, seksuaalkurjategija, nekrofiil ja kannibal. Ta mõrvas ja tükeldas aastatel 1978–1991 17 poissi ja meest. Dahmeri mõrvad läksid ajaga sadistlikumaks, mõrvade hilisematel aastatel hakkas ta tegelema nekrofiilia, inimsöömise ja ohvrite kehaosade säilitamisega.[1]
Dahmer arreteeriti 22. juulil 1991 pärast seda, kui ta viimane ohver Tracy Edwards mehe korterist põgenes ja tee peal politseiauto kinni pidas. Edwards juhatas politseinikud Dahmeri korterisse, kust nad leidsid polaroidfotosid samas korteris tükeldatud laipadest ning korterit lähemalt uurides muude kehaosade hulgas kaks inimsüdant ja seitse inimkoljut.[2]
Pärast kinnipidamist tunnistas Dahmer end kiiresti mõrvades süüdi ning hiljem mõistis kohus ta süüdi 15 mõrvas. Talle määrati 15. veebruaril 1992. aastal 15 eluaegset vanglakaristust. Dahmer suri vanglas aastal 1994, kui kinnipeetav Christopher Scarver ta mõrvas.[1]
Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]
Jeffrey Dahmer sündis Wisconsini osariigis Milwaukees 21. mail 1960. Ta vanemad olid Lionel ja Joyce Dahmer, kes kirjeldasid teda õnneliku ja energilise lapsena. Nad märkasid Jeffrey muutumist pärast seda, kui teda 4-aastaselt opereeriti. Samal ajal sündis ta noorem vend David Dahmer ja pere kolis korduvalt. Ajapikku muutus Dahmer tagasihoidlikuks ja endassetõmbunuks.[3]
Jeffrey isa Lionel oletas, et ravimid, mida Joyce raseduse ajal tarbis, võisid Jeffrey arengule negatiivselt mõjuda. Lionel on ka kinnitanud, et ei täitnud piisavalt oma isakohustusi ega suutnud talle emotsionaalselt piisavalt palju pakkuda.[4] Veel ütles Lionel 1990. aastal Jeffrey kriminaalhooldajale, et kui Jeffrey oli 8-aastane, ahistas teda seksuaalselt naabrite poeg. Jeffrey väidab, et ta ei mäleta millegi sellise juhtumist, ning et teda ei väärkoheldud lapsena ei füüsiliselt ega seksuaalselt.[5]
Jeffrey Dahmer väitis, et mõtted nekrofiiliast ja mõrvamisest algasid siis, kui ta oli 14-aastane[3], kuigi ta oli juba varajasest east näidanud huvi loomakontide ja loomalaipade vastu.[2] Keskkooli ajal kolis Dahmer oma perega rahulikku linna Ohios. Seal tundis poiss end erakuna ja pöördus alkoholi poole, ta jõi regulaarselt ka koolis. Dahmeril oli kombeks teeselda, et tal olid krambid, kuna see lahutas klassikaaslaste meelt. Ta tegi seda nii tihti, et koolis sooritatud kelmused said tema järgi nime.[2]
Samal ajal mõistis Dahmer, et ta on gei. Pärast seda hakkas ta fantaseerima meeste vägistamisest, teda erutas idee kellegi täielikust kontrollimisest. Pärast keskkooli lõppu sooritaski Dahmer oma esimese mõrva.[2]
Hiline teismeiga[muuda | muuda lähteteksti]
24. juulil 1978 lahutasid Dahmeri vanemad. Jeffrey koju oli korduvalt kutsutud politseinikke vanematevahelise verbaalse ja füüsilise vägivalla tõttu. Enne lahutuse lõppu jäeti Jeffrey üksinda; isa kolis välja ja ema kolis Jeffrey noorema venna Davidiga Wisconsinisse. Jeffreyl ei olnud toitu ega raha. 18. juunil kui Dahmer üksinda kodus oli tõi ta endale külla maanteel hääletanud Steven Hicksi, lubades talle õlut pakkuda. Kui mees lahkuda proovis, peksis Dahmer ta surnuks. Järgmine mõrv võttis aset alles 9 aastat hiljem.[6]
Täiskasvanuiga[muuda | muuda lähteteksti]
Dahmer astus Ohio osariigi ülikooli (ingl Ohio State University, OSU), kuid kukkus esimesel semestril oma alkoholismi tõttu välja.[2] Ta võttis oma isa nõu ja astus 29. detsembril 1978 sõjaväkke.[6] Ta teenis seal kaks aastat, kuni ta alkoholi kuritarvitamise tõttu välja visati.[2]
Pärast sõjaväest lahkumist töötas ta algul võileivapoes ja magas rannal, hiljem kolis Milwaukeesse Wisconsinisse oma vanaema juurde.[6] Dahmeri käitumine eskaleerus veelgi ja ta hakkas oma seksuaalfantaasiaid aina rohkem ellu viima. Ta masturbeeris laste ees ning uimastas ja vägistas mehi.[2] Jeffreyt vahistati korduvalt enesepaljastamise ja avalikus kohas purjus olemise eest ja oma vanaema juures elades mõrvas Dahmer veel kolm meest.[6]
Mõrvad[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese mõrva sooritas Jeffrey Dahmer 1978. aastal pärast keskkooli lõppu, kui ta võttis oma auto peale maantee ääres hääletanud Steven Hicksi. Dahmer viis mehe oma vanemate majja, kus nad jõid suures koguses alkoholi ning olid seejärel vahekorras. Kui Hicks lahkuma hakkas, kägistas ja lõi Dahmer teda raudkangiga pähe ning tugev löök tappis mehe. Jeffrey tükeldas ohvri, pakkis jäänused kilekottidesse ning mattis kotid maja taga olevasse aeda.[7] Kui Dahmer sõjaväest naasis, kaevas ta Hicks’i lagunenud säilmed üles, purustas need haamriga ning puistas allesjäänud kehaosad metsa laiali.[7]
Teise mõrva sooritas Dahmer alles üheksa aastat hiljem. 1987.aasta septembris osutus Jeffrey Dahmeri teiseks ohvriks Steven Toumi, keda ta oli kohanud geibaaris. Mehed võtsid hotellis toa ning jõid kanget alkoholi. Hommikul leidis Dahmer väidetavalt Toumi enda kõrval surnuna. Ta oli kaasa võtnud suure kohvri, mille abil sai ta ohvri keha transportida oma vanaema maja keldrisse. Hiljem selgus, et mees oli enne surnukeha tükeldamist ning prügikasti viskamist temaga vahekorras olnud ja tema peale masturbeerinud.[7]
Dahmerile meeldisid eriti afroameeriklastest mehed, keda ta enamasti kohtas geibaarides või muudes kohtumispaikades. Seejärel meelitas Dahmer ohvri oma vanaema maja keldrisse, lubades talle raha või vahekorda. Tegelikult jootis Jeffrey meestele sisse jooki millesse oli segatud uinuteid või narkootikume, kägistas nad ning hiljem astus vahekorda nende laipadega või masturbeeris nende peale. Hiljem tükeldas Dahmer surnukeha ning vabanes kehaosadest. Vahel jättis mees endale ohvritest mälestuseks suguelundeid või pealuid[7].
Dahmer mõrvas oma elu jooksul kokku 17 poissi ja meest. Mehe sõnul olid kõik ohvrid nõustunud seksuaaltegevustega. Kõige noorem ohver osutus 14-aastaseks.[8]
14-aastane Konerak Sinthasomphone, kelle venda mees oli aasta varem ahistanud, ärkas Dahmeri korteris üles, kui mees läks alkoholi ostma. Poiss jooksis alasti ning üleni verisena tänavale ja juhuslikult olukorda pealt näinud naaber kutsus poisile politsei. Politsei jõudes väitis äsja poest saabunud Dahmer, et poiss on tema seksuaalpartner ning nad on nn romantilises suhtes. Tõestuseks viis Dahmer politseinikud oma korterisse ning näitas neile seksuaalse sisuga polaroide noorest poisist. Politsei lahkus sündmuskohalt arvates, et poiss on täisealine ning et Dahmeri jutt vastab tõele. Dahmer oli poisi ajju süstinud hapet ning kohe pärast politsei lahkumist tappis Dahmer noore poisi järjekordse süstiga.[9][10]
Dahmerile meeldis ka inimliha süüa, sest see olevat tekitanud temas tunde, et ohvrid jäävad alatiseks temaga.[11]
Jeffrey Dahmer puuris mõnel ohvril kolju sisse augu ning süstis neile ajju hapet ja vett, et luua endale zombie'lik olend[9]. Keegi neist ei elanud üle ühe päeva. Samuti sõi ta ohvrite südameid ning käelihaseid täpsemalt biitsepsi. Paljudel kordadel oli Dahmer oma ohvrite kehadega intiimvahekorras pärast nende surma. Paaril korral hoidis Dahmer ohvrite koljusid alles, et neid vaadata ja imetleda.[11]
Arreteerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Jeffrey Dahmer peeti kinni ning võeti vahi alla 22. juulil 1991 Wisconsini osariigis Milwaukees[8]. Politsei leidis läbiotsimise käigus mehe kodust mitmesuguseid asitõendeid, sealhulgas külmikust ühe ohvri pea ning Dahmeri toas asunud tünnist kehaosi.[7] Lisaks sellele avastati ka moonutatud kujutisi inimkehast, tänu millele kehaosad üldse üles leiti. Kokku leidis politsei üheteistkümne mehe jäänused.
Jeffrey Dahmeri ülestunnistus osutus 145 lehekülje pikkuseks.[10]
Dahmeri isikukultus naiste seas[muuda | muuda lähteteksti]
Jeffrey Dahmer pälvis vaatamata oma hirmutegudele – aga võib-olla just nende tõttu? – paljude noorte daamide tähelepanu. Üks paljudest austajannadest põhjendas oma kirge nii: "Ta tegi kohutavaid asju. Aga sügavalt enda sees pole ta paha poiss."[12]
Surm[muuda | muuda lähteteksti]
Vanglas kohanes Dahmer väidetavalt hästi, kuigi teda hoiti teistest vangidest eraldi. Jeffrey Dahmer suutis valvurid nõusse rääkida, et talle antaks võimalus teiste vangidega suhelda. 28. novembril 1994 oli Dahmer määratud vanglas koos kahe teise vangiga tööd tegema. Üks neist oli Jesse Anderson ja teine Christopher Scarver, mõlemad mehed istusid samuti kinni mõrvade eest. Mehed olid ilma järelevalveta umbes 20 minutit, selle aja jooksul jõudis Scarver purustada Jeffrey Dahmeri kolju ning surnuks peksta Andersoni.
Vaatamata meedia suurele huvile vältis Milwaukee linn pärast Dahmeri surma mehe surmaga seotud asjaolude ja tema tegude tagajärgede käsitlemist.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "TODAY IN HISTORY: JEFFREY DAHMER, INFAMOUS MILWAUKEE CANNIBAL, WAS ARRESTED 28 YEARS AGO".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "The Horrifying Story Of Jeffrey Dahmer, The Milwaukee Cannibal".
- ↑ 3,0 3,1 "Jeffrey Dahmer Biography".
- ↑ "Here's What Jeffrey Dahmer's Family Thinks Of Their Serial Killer Relative".
- ↑ "Police Records Show Dahmer's Family Didn't Report Alleged Abuse of Son". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2019.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 "Murder in Milwaukee: Experts Struggle to Explain Dahmer's Compulsion : Crime: His behavior was always on the edge, childhood acquaintances say. But no one intervened to help him, and his problems escalated".
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 "Jeffrey Dahmer crime files". Crime and investigation. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ 8,0 8,1 Ramsland, Katherine (27. oktoober 2017). "What Dahmer Actually Said". Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ 9,0 9,1 Shadid, Anthony (6. aprill 1993). "Dahmer Testifies Boy Had Drill Hole in Skull When Cops Questioned Him". Originaali arhiivikoopia seisuga 30.09.2019. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ 10,0 10,1 The Associated Press (26. august 1991). "Officer Defends Giving Boy Back to Dahmer". Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ 11,0 11,1 Phillips, Stone (1994). "Confessions of a Serial Killer: Jeffrey Dahmer". Top documentary films. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ https://listverse.com/2018/06/04/10-creepy-fan-letters-written-to-mass-murderers-and-monsters/