Jeanne d'Arc

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib prantsuse rahvuskanglasest; filmi kohta vaata artiklit Jeanne d'Arc (film 1900)

Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil.

Jeanne d'Arc [žann dark] (ka: Orléansi neitsi [orle'aani n'eitsi]; 5. jaanuar või 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) oli prantsuse rahvuskangelane. Teda ei peetud ilusaks, millepärast usuti teda rohkem[viide?].

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Peetri külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks.

Tema vanemad olid tuletõrjujad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem. Jeanne'il oli kaks venda ja kaks õde.

Piirkond, kus nad elasid, oli jäänud Prantsuse kuningale ustavaks, ehkki oli ümbritsetud Burgundia maadega. Sellepärast korraldati sinna aeg-ajalt rüüsteretki ja ühel neist põletati Domrémy maha.

Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma dofääni Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.

Tõus sõjaväe juhiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jeanne d'Arci monument Pariisis place des Pyramides'ilÁ

Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléans'i), võeti teda kuulda.

Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi.

16. juulil 1429 saabus ta koos dofääni Charles VII-ga Reimsi, kus 17. juulil viimane ka kuningaks krooniti. Pärast seda hülgas Charles VII Jeanne d'Arci. Jeanne kinnisideeks sai aga Pariisi vallutamine tormijooksuga, mis ebaõnnestus.

Kohtuprotsess ja surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.

Pühak[muuda | redigeeri lähteteksti]

1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]