Jean-Luc Mélenchon
| Jean-Luc Mélenchon | |
|---|---|
.jpg) Jean-Luc Mélenchon (2022) | |
| Rahvuskogu liige | |
|
Ametiaeg 21. juuni 2017 – 21. juuni 2022 | |
| Euroopa Parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 14. juuli 2009 – 18. juuni 2017 | |
| Prantsusmaa senati liige | |
|
Ametiaeg 1. oktoober 2004 2. oktoober 1986 – 27. aprill 2000 – 7. jaanuar 2010 | |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Jean-Luc Antoine Pierre Mélenchon |
| Sünniaeg |
19. august 1951 Tanger, Tangeri Rahvusvaheline Tsoon (tänapäeva Maroko)[1] |
| Erakond |
Internatsionalistlik Kommunistlik Organisatsioon (1972–1976) Sotsialistlik Partei (1976–2008) Vasakrinne (2008–2016) Vasakpartei (2009–) La France Insoumise (2016–) |
| Alma mater | Franche-Comté Ülikool |
Jean-Luc Antoine Pierre Mélenchon (sündinud 19. augustil 1951 Tangeris) on Prantsuse poliitik. Ta oli aastatel 2017–2022 Rahvuskogu liige ja 2009–2017 Euroopa Parlamendi liige.
Mélenchon astus Sotsialistlikku Parteisse (PS) 1976. aastal ning 1983. aastal valiti ta Massy vallavolikokku. 1985. aastal sai temast Essonne'i departemangunõukogu liige.
1986. aastal valiti ta esimest korda senatisse ning valiti sinna ka 1995. ja 2004. aastal. Aastatel 2000–2002 oli Melenchon Lionel Jospini valitsuses haridusminister Jack Langi alluvuses kutseharidusminister. Ta oli Sotsialistliku Partei vasakpoolse tiiva liige, kuni ta 2008. aastal koos Rahvuskogu liikme Marc Doleziga erakonnast lahkus ning 2009. aasta alguses Vasakpartei (PG) asutas. Algul oli Mélenchon partei president, hiljem kuni 2014. aastani koos Martine Billardiga kaaspresident. 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks moodustati valimisliit Vasakrinne ning Mélenchon osutuks Euroopa Parlamenti valituks. Ta valiti tagasi 2014. aasta valimistel.
Ta oli aastatel 2017–2022 Rahvuskogu liige ja juhtis 2021. aastani La France Insoumise'i saadikugruppi.
Ta on kandideerinud Prantsusmaa presidendiks kokku kolmel korral (2012, 2017 ja 2022). 2022. aastal jäi tal teise vooru pääsemisest puudu 1,2 protsendipunkti.
2012. aasta presidendivalimiste esimeses voorus sai ta 11,1% häältest ning jäi neljandaks.
Veebruaris 2016 asutas ta erakonna La France Insoumise (LFI), aasta hiljem toimunud presidendivalimistel kogus ta 19,6% häältest ning jäi jälle neljandaks. Melenchon valiti 2017. aastal LFI nimekirjas Rahvuskogusse, ta kogus oma ringkonnas teises voorus 59,9% häältest. Ta kandideeris ka 2022. aasta presidendivalimistel, sai 21,95% häältest ning jäi kolmandaks. Pärast seda juhtis ta 2022. aasta parlamendivalimistel valimisliitu Uus Ökoloogine ja Sotsiaalne Rahvaliit (NUPES), mis sai valimistel teise koha. 2024. aasta parlamendivalimised võitis Uus Rahvarinne, kuhu kuulub ka LFI.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Damiani, Marco (22. aprill 2017). "The transformation of Jean-Luc Mélenchon: From radical outsider to populist leader". LSE Blogs. Vaadatud 15. juulil 2024.