Junckeri komisjon

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Jean-Claude Junckeri komisjon)
Jean-Claude Juncker pidamas kõnet Euroopa Rahvapartei valimiskongressil 2014. aasta märtsis

Junckeri komisjon oli Euroopa Komisjoni kuues koosseis, mis oli ametis 1. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2019. Selle president oli Jean-Claude Juncker, kes juhatas 27 volinikust koosnevat kabinetti (üks volinik igast Euroopa Liidu liikmesriigist, välja arvatud Luksemburg, mille esindaja oli Juncker). Jean-Claude Juncker valiti Euroopa Komisjoni presidendiks 2014. aastal ja temast sai sama aasta sügisel José Manuel Barroso mantlipärija.[1]

Junckeri komisjoni järel alustas 1. detsembril 2019 tööd von der Leyeni komisjon.

Valimine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Euroopa Komisjon#Ametisse nimetamine
Junckeri kampaaniabuss, mida kasutati 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Juncker Euroopa Rahvapartei kandidaadina Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.[2] Euroopa Rahvapartei sai Euroopa Parlamendis enamuse (fraktsioonina Euroopa Rahvapartei / Euroopa Demokraadid) ja sama aasta 27. juunil nimetas Euroopa Ülemkogu Jean-Claude Junckeri Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale. Euroopa Parlament kinnitas Junckeri Euroopa Komisjoni uueks presidendiks 15. juulil 2014.[3][4][5] 22. oktoobril 2014 kiitis Euroopa Parlament Junckeri komisjoni tervikuna heaks ja Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri istungil määras nõukogu uue komisjoni ametisse[6][7]. Sama aasta 1. novembril astus Junckeri komisjon ametlikult ametisse[8][9]. Juncker esitas oma ametiajal kümnest punktist koosneva tegevuskava, mis keskendus töökohtadele ja kasvule[10].

Volinikud[muuda | muuda lähteteksti]

Junckeri komisjoni volinike kolleegiumi koosseis ametiaja lõpul[11][12][13].

Komisjoni
liige
Riik Positsioon

Jean-Claude Juncker
Luksemburg Luksemburg Euroopa Komisjoni president

Frans Timmermans
Holland Holland Esimene asepresident

Federica Mogherini
Itaalia Itaalia Asepresident ning Euroopa Liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Maroš Šefčovič
Slovakkia Slovakkia Asepresident

Jyrki Katainen
Soome Soome Asepresident

Valdis Dombrovskis
Läti Läti Asepresident

Věra Jourová
Tšehhi Tšehhi Euroopa Komisjoni volinik

Marija Gabriel
Bulgaaria Bulgaaria Euroopa Komisjoni volinik

Günther Oettinger
Saksamaa Saksamaa Euroopa Komisjoni volinik

Pierre Moscovici
Prantsusmaa Prantsusmaa Euroopa Komisjoni volinik

Marianne Thyssen
Belgia Belgia Euroopa Komisjoni volinik

Johannes Hahn
Austria Austria Euroopa Komisjoni volinik

Dimitris Avramopoulos
Kreeka Kreeka Euroopa Komisjoni volinik

Vytenis Andriukaitis
Leedu Leedu Euroopa Komisjoni volinik

Julian King
Suurbritannia Suurbritannia Euroopa Komisjoni volinik

Elżbieta Bieńkowska
Poola Poola Euroopa Komisjoni volinik

Miguel Arias Cañete
Hispaania Hispaania Euroopa Komisjoni volinik

Neven Mimica
Horvaatia Horvaatia Euroopa Komisjoni volinik

Margrethe Vestager
Taani Taani Euroopa Komisjoni volinik

Violeta Bulc
Sloveenia Sloveenia Euroopa Komisjoni volinik

Cecilia Malmström
Rootsi Rootsi Euroopa Komisjoni volinik

Karmenu Vella
Malta Malta Euroopa Komisjoni volinik

Tibor Navracsics
Ungari Ungari Euroopa Komisjoni volinik

Carlos Moedas
Portugal Portugal Euroopa Komisjoni volinik

Phil Hogan
Iirimaa Iirimaa Euroopa Komisjoni volinik

Christos Stylianides
Küpros Küpros Euroopa Komisjoni volinik

Värvide seletus:

Endised volinikud[muuda | muuda lähteteksti]

Komisjoni
liige
Riik Positsioon

Andrus Ansip
Eesti Eesti Euroopa Komisjoni volinik

Corina Crețu
Rumeenia Rumeenia Euroopa Komisjoni volinik

Jonathan Hill
Suurbritannia Suurbritannia Euroopa Komisjoni volinik

Kristalina Georgieva
Bulgaaria Bulgaaria Euroopa Komisjoni volinik

Värvide seletus:

Presidendi kabinet[muuda | muuda lähteteksti]

Presidendi kabinet toetab komisjoni presidenti ja sellel on keskne roll Euroopa Komisjoni töö koordineerimisel. President Junckeri kabinetti juhtis aastail 2014–2018 Martin Selmayr, keda on kirjeldatud kui Euroopa Liidu ajaloo võimsaimat kabinetiülemat, ning seejärel Clara Martinez Alberola.[14]

Projektimeeskonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Juncker oli esimene Euroopa Komisjoni president, kes koondas komisjoni liikmed erinevate valdkondade alla. Neid "klastreid" tunti projektimeeskondadena ja neist igaühte juhtis üks asepresident.[15] Iga meeskond koosnes nii tuumikliikmetest kui ka liikmetest, kelle tegevusvaldkond koondus vajadusel vastava teema alla[16]. Asepresidendid Timmermans ja Georgieva vastutasid kõigi volinike eest. Ülejäänud projektimeeskonnad ning neid juhtinud volinikud:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Barroso names new EU commission team. Euronews. Vaadatud 27.11.2009.
  2. "Jean-Claude Juncker: Experience. Solidarity. Future". European People's Party. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2020. Vaadatud 30. oktoobril 2019.
  3. Parliament elects ‘politically ecumenical’ Juncker as Commission President. EurActiv.
  4. Blow to Cameron as centrist MEPs back Juncker for European commission job. The Guardian.
  5. Baker, L. (23.06.2014). "Battle over Juncker underlines EU parliament's 'adulthood' | Reuters". Uk.reuters.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.07.2014. Vaadatud 04.05.2016.
  6. "EUROPEAN COUNCIL DECISION appointing the European Commission" (PDF). European Council. 22.10.2014. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2.11.2014. Vaadatud 02.11.2014.
  7. "European Council (23 and 24 October 2014) ‒ Conclusions" (PDF). European Council. 24.10.2014. Vaadatud 02.11.2014.
  8. "The new European Commission – Parliament elects new European Commission". European Parliament. 23.10.2014. Vaadatud 01.11.2014.
  9. "Juncker Commission takes office". European Commission. 01.11.2014. Vaadatud 01.11.2014.
  10. Jean-Claude Juncker: My Agenda for Jobs, Growth, Fairness and Democratic Change. The Parliament Magazine.
  11. Cerulus, L. (10.07.2014). "Juncker wants more women in new Commission team".
  12. "Poland, Italy nominations leave Juncker needing four more commissioners". Euractiv.com. Vaadatud 04.05.2016.
  13. EU Commission College. 13.09.2014.
  14. Herszenhorn, D. M. (17.11.2016). "'Monster at the Berlaymont". Politico. Vaadatud 03.05.2017.
  15. Vice-presidents to lead teams of commissioners.
  16. The new structure of the Juncker Commission
  17. Juncker Commission. One year on.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Juncker Commission seisuga 30.10.2019.