Jane Goodall

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jane Goodall
Jane Goodall 2015.jpg
Jane Goodall
Sündinud 3. aprill 1934 (84-aastane)
London, Ühendkuningriik
Alma mater Newnham College, Cambridge ja Darwin College, Cambridge
Abikaasa(d) Hugo van Lawick, Derek Bryceson
Lapsed Hugo Eric Louis van Lawick
Teaduskarjäär
Tegevusala(d) primatoloog, looduskaitsja
Tuntumad tööd "Behaviour of free-living chimpanzees" ("Looduses elavate šimpansite käitumine")
Allkiri
160px

Dame Jane Morris Goodall (sünninimi Valerie Jane Morris-Goodall, hiljem ka paruness Jane van Lawick-Goodall; sündinud 3. aprillil 1934[1]) on Briti šimpansiuurija ja antropoloog.[2] Teda loetakse maailma olulisemaks šimpansite eksperdiks[viide?]. Goodall on tuntud üle 55 aasta kestnud uuringu poolest, mis käsitleb šimpansite sotsiaalseid ja perekondlikke suhteid looduses. Uuringu alguseks loetakse Goodalli esimest käiku Tansaaniasse Gombe Streami rahvusparki 1960. aastal.[3] Ta on Jane Goodalli instituudi ja rahvusvahelise noorteprogrammi "Roots&Shoots" asutaja. Ta on juhtinud avalikkuse tähelepanu looduskaitse ja loomakaitse teemadele, on olnud mittetulundusühingu Nonhuman Rights Project juhatuse liige. 1993. aastal oli ta ÜRO algatuse Great Ape Project üks autoreid. 2002. aasta aprillis nimetati ta ÜRO rahusaadikuks.

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Valerie Jane Morris-Goodall sündis 1934. aastal Londonis ärimees Mortimer Herbert Morris-Goodalli ja kirjanik Margaret Myfanwe Josephi (kirjanikunimega Vanne Morris-Goodall) tütrena.

Lapsepõlves oli tema lemmikleluks isa kingitud tõetruu mängušimpans Jubilee. Varajase loomaarmastuse sümbolina on mänguasi siiani Goodalli kodus aukohal. [4]

Goodalli õde Judith on sündinud neli aastat hiljem samal kuupäeval.

Aafrika[muuda | muuda lähteteksti]

Goodallil oli juba lapsepõlves kirglik huvi loomade ja Aafrika vastu. 1957. aastal õnnestus tal esmakordselt külastada sõbra farmi Keenia mägedes. Keenias kontakteerus Goodall kohaliku arheoloogi ja paleontoloogi Louis Leakeyga. Leakey soovis uurida inimahvide käitumist, et saada vihjeid varajaste hominiidide võimaliku käitumise kohta.[5] Esiagu sai Goodall tööle Leakey sekretärina ning suundus Tansaaniasse.

1958. aastal suunas Leakey Goodalli Londonisse õppima Osman Hilli käe all primaatide käitumist ja John Napieri käe all primaatide anatoomiat.[6] 14. juulil 1960 õnnestus Leakeyl saata Goodall Gombe Streami rahvusparki.[7] Tansaania oli sel ajal Briti protektoraat nimega Tanganika ning turvalisuse huvides pidi Goodall kaasa võtma ema.[8]

Kuna Goodallil puudus ülikooli diplom, saatis Leakey ta 1962. aastal Cambridge'i Ülikooli. Goodall omandas ühena vähestest kohe doktorikraadi Newnham Kolledžis etoloogina1965. aastal valmis Robert Hinde juhendatud doktoritöö pealkirjaga "Vabalt elavate šimpansite käitumine", milles analüüsitakse tema esimese viie aasta jooksul tehtud tähelepanekuid Gombe kaitsealal.[9]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Goodall on olnud abielus kaks korda. 28. märtsil 1964 abiellus ta hollandi aadliku loodusfotgraaf parun Hugo van Lawickuga ning oli abielu jooksul tuntud kui paruness Jane van Lawick-Goodall. Paaril sündis 1967. aastal poeg Hugo Eric Louis. Paar lahutas 1974. aastal. Järgmisel aastal abiellus ta Tansaania parlamendi liikme ja riigi rahvusparkide diretori Derek Brycesoniga. Bryceson suri vähki oktoobris 1980.[10] Brycesoni kõrge positsioon riigi looduskaitse süsteemis võimaldas tal kaitsta Goodalli uurimisprojekte ning rakendada turismikeeldu Gombe kaitsealal.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimistöö Gombe Streami rahvuspargis[muuda | muuda lähteteksti]

Goodall on kõige rohkem tuntud šimpansite sotsiaalsuhteid ja pereelu käsitlevate uuringute poolest. Ta hakkas Tansaanias Gombe Streami rahvuspargis uurima Kasakela šimpansite kolooniat 1960. aastal. [11] Kuna Goodallil puudus uuringute alguses akadeemiline haridus ja juhendaja, siis kirjeldas ta ka nähtusi, mida tol ajal akadeemilises ringkonnas oluliseks ei peetud. Nummerdamise asemel andis Goodall uuritavatele nimesid nagu "Fifi" või "David Greybeard" ("Hallhabe David") ning käsitles neid sellele ajale sobimatult kui isiksusi mitte kui objekte. Erinevalt teistest uurijatest lubas ta endale lähemat tutvust šimpansitega ja teda peetakse ainukeseks inimeseks, kellel on läbi hea suhtluse loomadega õnnestunud osaleda šimpansite ühiskonnaelus: 22 kuu jooksul oli ta kohaliku šimpansipopulatsiooni kõige madalamale astmele vastu võetud liige.[12]

Ta leidis, et inimene ei ole ainulaadne liik, mille iseendeid saab käsitleda mõtete ja tunnetega isiksustena.[13] Ta kirjeldas käitumisakte nagu kallistused, suudlused, seljapatsutused ja kõdistamine, mida oli harjutud pidama inimesega seotud tegevusteks. Goodall väidab, et need žestid tõendavad lähedasi, toetavaid ja armastavaid suhteid perekonna- ja kogukonnaliikmete vahel, mis võivad püsida kogu looma elu, s.o enam kui 50 aastat. Goodalli uuringud näitasid, et inimeste ja šimpansite sarnasused on suuremad kui lihtalt geneetiline lähedus. Šimpansite emotsioonid, intelligents ja sotsiaalseid suhted on varem arvatust sarnasemad inimeste omadega.

Goodalli uurimistöö Gombe Streami rahvuspargis sai tuntuks eelkõige selletõttu, et lükkas ümber kaks sel ajal valitsenud eksiarvamust: et ainult inimesed suudavad teha ja kasutada tööriistu ning et šimpansid on taimetoitlased. Jälgides šimpanse toitmise ajal, kirjeldas ta korduvalt vaatlust, kus loomad torkasid rohukõrsi termiitide pessa ning "kalastasid" sel kombel termiite.[14] Samuti suutsid šimpansid puuokstelt koorida ära lehti, et muuta neid vitsteks. Sellist käitumist saab käsitleda algelise tööriista tegemisena. Kuni selle ajani oli usutud, et inimliik erineb teistest liikidest tööriistade tegemise võime poolest. Vastuseks Goodalli revolutsioonilistele järeldustele kirjutas Louis Leakey: "Nüüd tuleb kas ümberdefineerida inimene, ümberdefineerida tööriist või aktsepteerida šimpanse inimestena!".[15][16]

Rahuliku ja südamliku käitumise kõrval vaatles Goodall Gombe Streami šimpansite agressiivset käitumist. Ta avastas, et šimpansid jahivad ja söövad süstemaatiliselt väiksemaid primaate nagu koolobusahve. Goodall vaatles šimpansite rühma, kes piirasid koolobusahvi kõrgele puu otsa blokeerides kõik väljapääsud, misjärel üks karja liige ronis üles, püüdis ja tappis koolobuse. Iga jahirühma liige sai tüki saagist ning jagas seda teistega kui tema juurde tuldi kerjamisliigutustega. Gombe rahvuspargi šimpansid tapsid ja sõid igal aastal pea kolmandiku koolobuste populatsioonist. See avastus oli suur teaduslik läbimurre šimpansite toitumiskäitumise alal.

Hämmastavamad ja avalikkusele häirivamad olid aga vaatlused šimpansikarjade sisesest agressioonist ja vägivallast. Goodall kirjeldas domineerivate emaste teadlikku teiste järglaste tapmist selleks, et säilitada iseenda parem positsioon karjas. Mõnede vaatlustega kinnitati sellistel juhtumitel ka kannibalismi. Selle avastuse kohta on Goodall öelnud, et esimestel vaatlusaastatel paistsid šimpansid inimestest meeldivama käitumisega, kuid hiljem selgus, et ka nendel on tumedam pool ja brutaalne käitumine levinud nagu inimestelgi. Goodall kirjeldas ka kaitseala põhja- ja lõunaosadesse jagunenud šimpansite populatsioonide vahelist neljaaastast sõda aastatel 19741978. Need kirjeldused olid omal ajal nii ebatavalised, et esmalt peeti neid väljamõeldisteks ning süüdistati Goodalli oma uurimistööga loomade agressiivse käitumise esilekutsumist. Siiski on hilisemad vaatlused ja ka mudelarvutused tõendanud, et šimpansite gruppide vahel esineb sõdu.

Aktivism ja looduskaitsealane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jane Goodall 2009. aastal Ungari "Roots & Shoots" noortega

1977. aastal asutas Goodall Jane Goodalli instituudi, mis siiani toetab uurimistööd Gombe kaitsealal. Instituudil on üle maailma 19 kontorit, mille eesmärgiks on kogukonnapõhised looduskaitse ja arenguprojektid Aafrikas. 1991. aastal alustati noorteprogrammiga Roots&Shoots, mis tänaseks koosneb üle 10 000 noortegrupi tegevusest rohkem kui sajas riigis.[17]

Goodall 2009. aastal koos Lou Perrottiga, kes aitas kokku panna raamatut "Hope for Animals and Their World"

Goodall on endiselt täielikult pühendunud šimpansite ja nende elukeskkonna kaitsmisele, mistõttu reisib ta suurema osa aastast.[18][19] Ta on ülemaailmne arvamusliider šimpansite ja nende elupaikade kaitseks ning maailma suurima aafrikavälise šimpansite turvakodu nõukogu liige Floridas.

Goodall ja Allyson Reed Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni aastakonverentsil 2009. aastal

Goodall on laiendanud oma tegevust šimpansite jälgimisest erinevatele looduskaitselistele tegevustele toetades inimeste ja loomade kooseksisteerimist. 1986. aastal oli ta koos Chicago ülikooli teaduste akadeemiaga konverentsi "Šimpansite mõistmine" asutaja.[20] Ta on olnud ka loomaõiguste eest seisva šoti organisatsiooni Advocates for Animals president, kuid lahkus sealt eriarvamuste tõttu loomaaedade looduskaitselise rolli osas.

Goodall on taimetoitlane ja propageerib toitumist, mis võtab arvesse eetilisi, keskkonnakaitselisi ja tervisega seotud aspekte. Raamatus "The Inner World of Farm Animals" ("Farmiloomade sisemaailm") kirjutab Goodall, et loomad on palju teadlikumad ja intelligentsemad kui me kunagi ette kujutasime ning vaatamata sellele, et neid aretatakse kui koduseid orje, on nad iseseisvad isiksused, kes väärivad õigusi. Selliseid õigusi nagu meie lugupidamine ja meiepoolne abi. 

2011. aastal sai Austraalia loomakaitse grupi Voiceless patrooniks ning ütles: "Olen aastakümneid olnud mures tööstusliku loomapidamise pärast, osalt selle kohutava keskkonnamõju pärast, aga ka šokeeriva julmuse pärast, mida miljonid tunnetega olendid peavad taluma."[21]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Jane Goodall esinemas TEDGlobal konverentsil 2007. aastal

Goodalli uurimismeetodid olid ebakonventsionaalsed, näiteks ei nummerdanud ta vaadeldavaid loomi, vaid pani neile nimed. Vaatlejate objektiivsuse säilitamiseks peeti sel ajal loomade nummerdamist õigemaks võtteks. On primatolooge, kes on kritiseerinud Goodalli uurimismeetodeid. Goodall on 1993. aastal kirjutanud: "1960ndatel kritiseeriti mind väga, kui kasutasin [loomade kirjeldamiseks] sõnu "lapsepõlv", "teismeiga", "motivatsioon", "ärevus" ja "tuju". Mu hulleimaks kuritööks oli oletus, et šimpansid on "isiksused". Kuna kirjeldasin inimestele mõeldud sõnadega mitteinimestest loomi, olin süüdi etoloogide kõige hullemas patus – antropomorfismis."

Paljud standardsed meetodid eeldavad uuritavate loomade elusse mittesekkumist. Seetõttu on kritiseeritud Goodalli uuringuteaegset šimpansite söötmist, mis võis muuta loomade toitumiskäitumist ja omavahelisi suhteid. On oletatud, et see võis viia loomad suuremate konfliktide ja agressioonideni kui looduses tavapäraselt esineb.[22] Goodall on ka ise tunnistanud, et toitmine tõi kaasa mõnede loomade agressivset käitumist, kuid lisanud, et efekt oli vähene ning ei muutnud põhimõtteliselt loomagruppide omavahelist suhet. Ta on öelnud, et toitmine oli vajalik, et saada üldse mingit sisevaadet loomade omavahelisse suhtlemisse. Jane Goodalli uurimisinstituudi liige Craig Stanford on öelnud, et uurijad, kes ei kasuta šimpansite lisatoitmist, ei suuda adekvaatselt loomade omavahelisi suhteid kirjeldada.[23]

Šimpansite gruppide vaheliste sõdade osas on teadlased siiani eriarvamusel. Kuigi hiljutised Kongos ja Elevandiluurannikul läbi viidud uuringud ei ole Goodalli registreeritud tasemel šimpansite agressiivsust tõendanud, siis on ka primatolooge, kes on sarnast käitumist registreerinud ka ilma lisatoitmisega uuringutes. [24] [25][26]

Paroodiad[muuda | muuda lähteteksti]

David Greybeardi skulptuur Disney loomade riigis

Goodalli on parodeeritud mitmetes teleseriaalides ja filmides [27][28]. Ühes Gary Larsoni "Ääremail" ("Far Side") koomiksis kujutati kahte šimpansi üksteise karvastikku puhastamas, üks leiab blondi juuksekarva ja küsib: "Tegeled jälle "uurimistööga" selle litsaka Jane Goodalliga?" Koomiksi ilmumise ajal oli Goodall ise Aafrikas ning Jane Goodall instituudi juristid alustasid Larsoni vastu kirja kirjutamist. Kui Goodall aga Aafrikast naasis, leidis ta, et koomiks on naljakas ja peatas juriidilise protsessi. Sellest saati annetatakse selle pildiga T-särkide müügist saadav kasum Jane Goodalli instituudile ja koostöö on viinud Larsoni ka Gombe šimpanseid külastama. 

Auhinnad ja tiitlid[muuda | muuda lähteteksti]

Goodall tutvustamas lastele märgalasid 2006. aastal.

Goodall on saanud oma keskkonnakaitse ja humanitaarse heatevevuse eest palju auhindu. Ta nimetati rüütliks – Briti impeeriumi ordu dame commander'iks – 2004. aastal.[29] 2002. aastal nimetati ta ÜRO rahusaadikuks. 

Biobliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1969 My Friends the Wild Chimpanzees Washington, DC: National Geographic Society
  • 1971 Innocent Killers (koos H. van Lawickiga). Boston: Houghton Mifflin; London: Collins.
  • 1971 In the Shadow of Man Boston: Houghton Mifflin; London: Collins. Tõlgitud 48 keelde.
  • 1986 The Chimpanzees of Gombe: Patterns of Behavior Boston: Bellknap Press of the Harvard University Press. Tõlgitud jaapani ja vene keelde. Auhinnatud R.R. Hawkinsi teadusauhinna ja USA loodusuurijate seltsi auhinnaga.
  • 1990 Through a Window: 30 years observing the Gombe chimpanzees London: Weidenfeld & Nicolson; Boston: Houghton Mifflin. Tõlgitud rohkem kui 15 keelde. 
  • 1991 Visions of Caliban (kaasautor Dale Peterson, PhD). Boston: Houghton Mifflin. New York Timesi auhind "Notable Book" 1993.aastal. 
  • 1999 Brutal Kinship (kaasautor Michael Nichols). New York: Aperture Foundation.
  • 1999 Reason For Hope; A Spiritual Journey (kaasautor Phillip Berman). New York: Warner Books, Inc. Tõlgitud jaapani ja portugali keelde.
  • 2000 40 Years At Gombe New York: Stewart, Tabori, and Chang.
  • 2000 Africa In My Blood (toimetaja Dale Peterson). New York: Houghton Mifflin Company.
  • 2001 Beyond Innocence: An Autobiography in Letters, the later years (toimetaja Dale Peterson). New York: Houghton Mifflin Company. ISBN0-618-12520-5 Online versioon
  • 2002 The Ten Trusts: What We Must Do To Care for the Animals We Love (kaasautor Marc Bekoff). San Francisco: Harper San Francisco
  • 2005 Harvest for Hope: A Guide to Mindful Eating New York: Warner Books, Inc. ISBN0-446-53362-9
  • 2009 Hope for Animals and Their World: How Endangered Species Are Being Rescued from the Brink Grand Central Publishing ISBN0-446-58177-1
  • 2013 Seeds of Hope: Wisdom and Wonder from the World of Plants (kaasautor Gail Hudson) Grand Central Publishing ISBN1-455-51322-9

Lasteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1972 Grub: The Bush Baby (kaasautor H. van Lawick). Boston: Houghton Mifflin.
  • 1988 My Life with the Chimpanzees New York: Byron Preiss Visual Publications, Inc. Tõlgitud prantsuse, jaapani ja hiina keelde.
  • 1989 The Chimpanzee Family Book Saxonville, MA: Picture Book Studio. Tõlgitud üle 15 keelde sh jaapani ja suahiili keelde. UNICEFi parima lasteraamatu auhind 1989.
  • 1989 Jane Goodall's Animal World: Chimps New York: Macmillan.
  • 1989 Animal Family Series: Chimpanzee Family; Lion Family; Elephant Family; Zebra Family; Giraffe Family; Baboon Family; Hyena Family; Wildebeest Family Toronto: Madison Marketing Ltd.
  • 1994 With Love New York / London: North-South Books. Tõlgitud saksa, prantsuse, itaalia ja jaapani keelde.
  • 1999 Dr. White (illustraator Julie Litty). New York: North-South Books.
  • 2000 The Eagle & the Wren (illustraator Alexander Reichstein). New York: North-South Books.
  • 2001 Chimpanzees I Love: Saving Their World and Ours New York: Scholastic Press
  • 2002 Eessõna Eric Carle raamatule "Slowly, Slowly, Slowly," Said the Sloth Philomel Books
  • 2004 Rickie and Henri: A True Story (kaasautor Alan Marks) Penguin Young Readers Group

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Goodalli on käsitletud rohkem kui 40 filmis:[30]

  • 1965 Miss Goodall and the Wild Chimpanzees National Geographic Society
  • 1975 Miss Goodall: The Hyena Story The World of Animal Behavior Series 
  • 1984 Among the Wild Chimpanzees National Geographic Special
  • 1988 People of the Forest koos Hugo van Lawick
  • 1990 Chimpanzee Alert osa dokumentaalseriaalist Nature Watch Series, Central Television
  • 1990 The Life and Legend of Jane Goodall National Geographic Society.
  • 1990 The Gombe Chimpanzees Bavarian Television
  • 1995 Fifi's Boys osa BBC dokumentaalseriaalist Natural World
  • 1996 Chimpanzee Diary BBC2 Animal Zone kanalile
  • 1997 Animal Minds BBC
  • Goodall dubleeris iseenda tegelase häält animasarjas The Wild Thornberrys.
  • 2000 Jane Goodall: Reason For Hope PBS special toodetud KTCA poolt
  • 2001 Chimps R Us 11. hooaja 8. episood sarjast Scientific American Frontiers
  • 2002 Jane Goodall's Wild Chimpanzees (IMAX formaat), koostöös Science Northiga
  • 2005 Jane Goodall's Return to Gombe kanalile Animal Planet
  • 2006 Chimps, So Like Us HBO film
  • 2007 When Animals Talk We Should Listen lavastatud dokumentaal toodetud koos kanaliga Animal Planet
  • 2010 Jane's Journey lavastatud dokumentaal toodetud koos kanaliga Animal Planet
  • 2012 Chimpanzee lavastatud dokumentaal toodetud koos kanaliga Disneynature
  • 2017 Jane biograafiline dokumentaal, National Geographic Studios koostöös Public Road Productionsoga. Režissöör ja stsenarist Brett Morgen, muusika autor Philip Glass

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. {{Cite web|last=The Biography Channel|url=http://www.biography.com/articles/Jane-Goodall-9542363%7Ctitle=Jane Goodall Biography|access-date=28 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100810013437/http://www.biography.com/articles/Jane-Goodall-9542363
  2. Holloway, M. (1997) Profile: Jane Goodall – Gombe's Famous Primate, Scientific American 277(4), 42–44.
  3. "Jane in the Forest Again". National Geographic. April 2003. Vaadatud 17 November 2014.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  4. Goodall, Jane; Phillip Berman (2000). Reason for Hope: A Spiritual Journey. New York: Warner Books. p. 4. ISBN 978-0-446-67613-7. 
  5. {{Cite AV media|url=http://www.ted.com/talks/jane_goodall_at_tedglobal_07.html%7Ctitle=Jane Goodall helps humans and animals live together|date=June 2007|publisher=TED|place=Arusha, Tanzania
  6. Morell, Virginia (1995). Ancestral Passions: the Leakey family and the quest for humankind's beginnings. New York: Simon & Schuster. p. 242. ISBN 0-684-80192-2. 
  7. {{Cite book|last=Goodall|first=Jane|date=25 September 2002|title=Beyond Innocence: An Autobiography in Letters: The Later Years|publisher=Houghton Mifflin Harcourt|isbn=978-0-618-25734-8|page=1
  8. {{Cite web|url=http://www.janegoodall.org/janes-story%7Ctitle=Early Days|publisher=Jane Goodall Institute
  9. {{Cite web|url=http://www.janegoodall.org.hk/downloads/Curriculum%20Vitae.pdf%7Ctitle=Curriculum Vitae, Jane Goodall, PhD, DBE|publisher=Jane Goodall Institute|access-date=28 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120426005905/http://www.janegoodall.org.hk/downloads/Curriculum%20Vitae.pdf
  10. Montgomery, Sy (1991). Walking With the Great Apes. Boston, MA: Houghton Mifflin. pp. 125–126. ISBN 0-395-51597-1. 
  11. {{Cite web|url=http://www.janegoodall.org/study-corner-gombe-timeline%7Ctitle=Study Corner – Gombe Timeline|publisher=Jane Goodall Institute
  12. see Kasakela chimpanzee community for a more complete list and details.
  13. "Jane Goodall's Wild Chimpanzees". PBS. 1996. Vaadatud 28 July 2010.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  14. Goodall, Jane. Reason for Hope: A Spiritual Journey. New York: Warner Books, 1999.
  15. Tool Use
  16. The Jane Goodall Institute: "Chimpanzee Central", 2008.
  17. "Our History". Roots & Shoots. The Jane Goodall Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 20 July 2011. Vaadatud 14 July 2010.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |archivedate=, |accessdate= (juhend)Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |archivedate=, |accessdate= (juhend)
  18. Bender, Kristin (2 October 2009). "Goodall promotes peace, youth empowerment at talk in Berkeley". The Oakland Tribune. Vaadatud 10 October 2009.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  19. Coward, Ros (10 October 2004). "New mission for chimps' champion". The Guardian (Guardian Media Group). Vaadatud 12 January 2016.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  20. Johnson, Steve (August 19, 2016). "Goodall Recalls '86 Chicago Lesson". Chicago Tribune (Section 1). p. 3.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend); Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend); |accessdate= requires |url= (juhend)
  21. "Voiceless, the animal protection institute". 
  22. De Waal, Frans B. M. (2005). "A century of getting to know the chimpanzee". Nature 437 (7055): 56–9. Bibcode:2005Natur.437...56D. PMID 16136128. doi:10.1038/nature03999. "skeptics attributed chimpanzee 'warfare' to competition over the food that researchers provided" 
  23. Stanford, Craig (Winter 1993). "The Egalitarians- Human and Chimpanzee". International Journal of Primatology.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend); Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend); |accessdate= requires |url= (juhend)
  24. Washington University Record, Vol 28 No 28, April 2004.
  25. The Egalitarians (by M. Power, 1991).
  26. American Journal of Primatology 58:175–180 (2002), Noboyuki Kutsukake and Takahisa Matsusaka.
  27. Morgan-Mar, David. "Irregular Webcomic! Cast". www.irregularwebcomic.net. Vaadatud 20 July 2010.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  28. Morgan-Mar, David. "Irregular Webcomic! #1290". www.irregularwebcomic.net. Vaadatud 20 July 2010.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  29. Dame Jane Goodall Receives Appointment in Buckingham Palace Ceremony. Jane Goodall Institute, 20 February 2004. Retrieved 7 November 2011.
  30. I.M. (19 October 2017). "Not just another film about Jane Goodall". The Economist.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]