Mine sisu juurde

Jan Uuspõld läheb koju

Allikas: Vikipeedia
"Jan Uuspõld läheb koju"[1]
Žanr komöödiafilm, teekonnafilm
Režissöör Andres Maimik
Rain Tolk
Stsenarist Andres Maimik
Rain Tolk
Operaator Freddy Alder Saunanen
Helilooja Sten Šeripov
Vaiko Eplik
Peaosades Jan Uuspõld
Monteerija Moonika Raidam
Kunstnik Katrin Sipelgas
Produtsent Liis Jalasto
Tanel Tatter
Veiko Esken
Tootja Apollo Film Productions
Aasta 2025
Esilinastus 25. veebruar 2025, Solarise Apollo kinos, Tallinn
Kestus 97 minutit
Riik Eesti
Keel eesti
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis

Jan Uuspõld läheb koju on Andres Maimiku ja Rain Tolgi mängufilm, mis on järjeks 2007. aasta filmile "Jan Uuspõld läheb Tartusse".[2] Film esilinastus 25. veebruaril 2025, Solarise Apollo kinos.[3]

Esimese kuuga oli filmil 34 042 vaatajat.[4] Kokku kogus film Eesti kinolevis 2025. aastal 34 868 vaatajat, millega see oli vaadatavuselt 15. kohal ja Eesti filmide seas kolmas.[5]

Kui näitleja Jan Uuspõld peab filmima oma suvearmukese Britta ilusalongile promovideot, helistab talle ametlik abikaasa ja paneb ta fakti ette: mees peab koju tulema ja kõik mahalaristatud rahad tagasi teenima. Kuna Jan teeb alati nii nagu naised tahavad, hakkab ta kimbatavast olukorrast väljapääsu otsima. Lahenduseks näib olevat osaleda oma elust rääkiva filmi uusversioonis. Paraku otsustab lavastaja kehva avaliku mainega Jani kõrvale lükata. Nii ei jää mehel muud üle kui käima tõmmata suvetuur iseendaga peaosas. Aga sellega läheb nagu ikka – elu on see, mis juhtub siis kui sul on parimad kavatsused.

Teekond koju osutub palju pikemaks ja käänulisemaks, kui esialgu plaanitud. Teekonna jooksul kohtub skandaalne lavaheeros kõiksugu tuntud ja tundmatute seltskonnategelaste, ärihaide, suunamudijate, sekskoolitajate, meesõiguslaste ja nais-ossidega. Looja ise viskab peategelase ette viimased proovikivid...

Arvamusi filmi kohta

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Režissöör Andres Maimik: "Kojuminek on sümboolne teekond kahe maailma vahel. Ka Homerose Odüsseus sattus koduteel Trooja sõjast tormide, nõidade, kükloopide ja muude kiusajate ohvriks."[6]
  • Andrei Liimets: "Jan Uuspõld läheb koju" püüab seda sama välku uuesti pudelisse saada ja mingis mõttes rihvida sarnase looga, panna rohkem tänasest Eestist detaile sinna, aga see paraku üldse ei toimi sellisel kujul. See alguspunkt on juba nii palju masinlikum. See, mis tuli esimeses osas loomulikult ja mõjus tol hetkel värske, toore ja naljakana, mõjub praegu rohkem pastakast välja imetuna.[7]

Osatäitjad

[muuda | muuda lähteteksti]

ja teised.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]