Jan Guillou

Allikas: Vikipeedia
Jan Guillou
Sünninimi Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou
Sünniaeg 17. jaanuar 1944 (80-aastane)
Södertälje, Rootsi
Rahvus rootslane
Kirjandusžanrid spiooniromaanid
ajalooromaanid
Koduleht Jan Guillou

Jan Oskar Sverre Lucien Henri Guillou (sündinud 17. jaanuaril 1944 Södertäljes) on rootsi kirjanik ja ajakirjanik.

Tema teoste tuntumaid kirjanduslikke tegelaskujusid on Rootsi luuraja Carl Hamilton, politseikomissar Eva Johnsén-Tanguy ja templirüütel Arn Magnusson.

Koos Liza Marklundiga ja Ann-Marie Skarpiniga asutas ta kirjastuse Piratförlaget AB[1].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jan Guillou sündis Södertäljes Stockholmi läänis[2]. Tema isa Charles Guillou on prantsuse ja ema Marianne (neiupõlvenimega Botolfsen) Guillou norra päritolu. Noormees sai Rootsi kodanikuks 1975 aastal[3].

1973. aastal avaldas Jan Guillou koos kolleeg Peter Brattiga artiklitesarja Rootsi luureorganisatsioonist Informationsbyrånist (IB). Teosed paljastasid asutuse ebaseadusliku jälitustegevuse kommunistide suhtes. Guillou mõisteti kümneks kuuks vangi[4].

Oktoobris 2009 süüdistas Expressen kirjanikku koostöös KGB-ga 1960. ja 1970. aastatel[4][5]. Kuigi Jan Guillou kinnitas, et täitis mitmesuguseid ülesandeid, oli selle ainus eesmärk tema väitel koguda teavet ajakirjanduslikuks tööks[6][7]. Kogu süüdistusmaterjal põhineb Rootsi kaitsepolitsei (Säpo) arhiivi dokumentidel ja endise KGB polkovniku Oleg Gordievski ütlustel[8]. Hiljem on süüdistused luuramisest Nõukogude Liidu heaks ümber lükatud[4].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid Arn Magnussonist[muuda | muuda lähteteksti]

Jätkulugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Arvet efter Arn" (2001)

Romaanid Carl Hamiltonist[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Coq Rouge – berättelsen om en svensk spion" (1986)
  • "Den demokratiske terroristen" (1987)
  • "I nationens intresse" (1988). Samal aastal võitis raamat Rootsi kriminaalkirjanduse auhinna parima romaani kategoorias
  • "Fiendens fiende" (1989)
  • "Den hedervärde mördaren" (1990)
  • "Vendetta" (1991)
  • "Ingen mans land" (1992)
  • "Den enda segern" (1993)
  • "I hennes majestäts tjänst" (1994)
  • "En medborgare höjd över varje misstanke" (1995)

Jätkulood[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Hamlon – en skiss till en möjlig fortsättning" (1995)
  • "Madam Terror" – "Madame Terror", 2006; tõlkija Allar Sooneste. Hotger 2008
  • "Men inte om det gäller din dotter" (romaanis tegutseb ka Eva Johnsén-Tanguyni, 2008)

Romaanid Eva Johnsén-Tanguynist[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tjuvarnas marknad" (2004)
  • "Fienden inom oss" (2007)
  • "Men inte om det gäller din dotter" (romaanis tegutseb ka Carl Hamilton, 2008)

Muud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liza Marklund. DekkariNeti.
  2. Cecilia Hagen. Det ska mycket till för att reta upp mig. Expressen, 3. detsember 2006.
  3. Pär Jansson. Ljuger Guillou om sin värnpliktstjänstgöring? Newsmill, 7. november 2009.
  4. 4,0 4,1 4,2 Rootsi kirjanik töötas KGB heaks. Postimees, 24. oktoober 2009.
  5. Guillou's Cold War Reports to the KGB. SR International, Radio Sweden, 26. oktoober 2009.
  6. Johan Nylander. Swedish journalist admits working for KGB. The Swedish Wire, 25. oktoober 2009.
  7. Sofia Lundgren. Jan Guillou hade kontakt med KGB. Dagens Nyheter, 24. oktoober 2009.
  8. Av Micke Ölander. KGB-chefen om fallet Jan Guillou. Expressen, 26. oktoober 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]