Jamnia teooria

Jamnia teooria (ka Jamnia nõukogu teooria, Javne/Jamnia sinodi teooria; inglise k Council of Jamnia) on 19. sajandi lõpul kujunenud (ja 20. sajandi esimesel poolel levinud) väide, et u 90. aastatel pKr toimus Javnes (Jamnias) rabide „nõukogu/sinod“, mis sulges heebrea piibli (Tanahi) kaanoni või kehtestas lõpliku raamatute loendi. Tänapäeva kaanoniloo uurimuses peetakse seda käsitlust valdavalt hüljatuks: allikad ei kinnita ühtegi kaanonit „sulgevat“ Jamnia kirikukogu ega lõpliku nimekirja kehtestamist sellisel moel, nagu teoorias seda esitati.^[1]^[2]^[3]^[4]

Taust: Javne/Jamnia akadeemia

Pärast Jeruusalemma templi hävingut (70 pKr) tegutses Javne piirkonnas rabiinne õppekeskus, kus arutati mitmesuguseid judaistliku elu taastamise ja normeerimise küsimusi. Vanemas kirjanduses hakati neid hilisemaid arutelusid mõnikord esitama kui formaalset „sinodit“, kuid kaasaegne uurimisseis rõhutab, et tegemist oli rabide diskussioonidega, mitte kirikukoguga, mis tegelenuks tekstide kanoonilisuse küsimustega.^[5]^[2]^[4]

Teooria päritolu (19. saj)

Teooria klassikaline kuju seostub Heinrich Graetzi rekonstruktsiooniga (1871), mis sidus Javne rabiinse ringkonna arutelud Mišna käsitlusega sellest, kas teatud kirjutised „rüvetavad käsi“ (Mišna Yadayim 3:5). Sellest arenes populaarne narratiiv ühest hilisest koosolekust, mis olevat kaanoni „lukku pannud“.^[6]

Teooria probleem

Jamnia teooria põhiprobleem on allikaline, tähendab, rabiinlikud ja varased kirjanduslikud allikad ei kirjelda sündmust, mida saaks käsitleda kaanonit käsitlenud või kinnitava „nõukoguna“, ega anna mingit märku lõpliku raamatute loendi kehtestamisest Javnes.^[1]^[2]^[3] Mišna termin „(käsi) rüvetama“ on tehniline kategooria, mille täpne funktsioon ja seos „pühakirja“ staatusega pole selge ega anna alust küsimuse samastamiseks kaanoni omaga, mis on sootuks teine teema.^[3]

„Jamnia nõukogu“ kui müüt uurimusloos

Uurimuskirjanduses rõhutatakse korduvalt, et „Jamnia sinodi“ kui kaanoni sulgemise sündmuse jaoks puudub kinnitav tõendusmaterjal. Näiteks on ühe kaasaegse kokkuvõtte sõnastus ühemõtteline: “puuduvad allikmaterjalid, mis kinnitaksid sinodi kokkukutsumist ... Jamnias ... [ning] pole mingeid viiteid sellele, et kanooniliste juudi pühakirjade lõplik nimekiri oleks Jamnias paika pandud.”.^[7] D. E. Aune käsitleb eraldi „Javne/Jamnia kirikukogu“ idee tekkimist ja levikut kui hilisemat uurimuslikku konstruktsiooni (kui „müüti“), mitte ajaloolist sündmust allikates.^[1] Oikumeeniline õppepiibel The New Oxford Annotated Bible märgib, et nn Jamnia nõukogu idee tekkis 19. sajandil rabiinlike tekstide vääriti ja anakronistlikust lugemisest ning et see käsitlus on alates 1960. aastatest uurimuskirjanduses korduvalt ja veenvalt diskrediteeritud.^[8]

Kaanoni kujunemine enne ja sõltumatult Jamnia müüdist

Jamnia teooria eeldab, et kaanon „pandi paika“ alles pärast 70/90 pKr. Uurimus (sh klassikalised käsitlused, mida Jamnia-debatis on tsiteeritud) rõhutab pigem, et 1. sajandiks oli juudi pühakirjakorpus juba tugevalt piiritletud ning Jamnia arutelud ei tegelenud kanoniseerimisega, vaid rituaalse rüveduse ja puhtuse vaidlustega.^[4]^[9] F. F. Bruce võtab Jamnia sinodi teooriasse suhtumise kokku, öeldes, et on “tõenäoliselt ebamõistlik kõnelda nii, nagu oleks eksisteerinud mingi Jamnia nõukogu või sinod, mis määras kindlaks Vana Testamendi kaanoni piirid.”^[4] Uurijad nagu Roger T. Beckwith^[10] ja Philip R. Davies on osutanud, et Vana Testamendi kaanon oli paika seatud 2.-1. saj. jooksul eKr. Josephuse kirjutistest ilmneb, et juutidel oli tema ajal (1. saj pKr) selgelt piiritletud arusaam autoriteetsetest tekstidest.^[11]

Vaata ka

Viited

1 2 3 Aune, D. E. “On the Origins of the ‘Council of Javneh’ Myth.” Journal of Biblical Literature 110/3 (1991): 491–493.
1 2 3 Lewis, Jack P. “What Do We Mean By Jabneh?” Journal of the American Academy of Religion XXXII/2 (1964): 125–132. doi:10.1093/jaarel/XXXII.2.125.
1 2 3 Lim, Timothy H. “The Defilement of the Hands as a Principle Determining the Holiness of Scriptures.” The Journal of Theological Studies 61/2 (2010): 501–515. doi:10.1093/jts/flq079.
1 2 3 4 Bruce, F. F. The Canon of Scripture. Downers Grove, IL: InterVarsity Press, 1988.
↑ Christie, W. M. “The Jamnia Period in Jewish History.” The Journal of Theological Studies os-XXVI/104 (1925): 347–364. doi:10.1093/jts/os-XXVI.104.347.
↑ Graetz, Heinrich. Kohelet oder der Salomonische Prediger: Übersetzt und kritisch erläutert. Leipzig, 1871.
↑ Rosik, Mariusz. “The Christian Question in Jamnia Academy at the End of the 1st Century AD? An Attempt to Re- and De-construct the ‘Myth’.” Verbum Vitae 41/2 (2023): 291–308, vt eriti lk 303.
↑ Coogan, Michael D.; Brettler, Marc Z.; Newsom, Carol A.; Perkins, Pheme (toim). The New Oxford Annotated Bible: New Revised Standard Version. 5. trükk. Oxford: Oxford University Press, 2018, üldsissejuhatus heebrea piibli kaanoni kujunemisest.
↑ Leiman, Sid Z. The Canonization of Hebrew Scripture: The Talmudic and Midrashic Evidence. Hamden, CT: Archon Books, 1976.
↑ Beckwith, Roger T. The Old Testament Canon of the New Testament Church and its Background in Early Judaism. London: SPCK, 1985.
↑ Josephus. Contra Apionem 1.8 (1.37–43). Vt ka: Thackeray, H. St. J. (tlk). Josephus: Against Apion. Loeb Classical Library 186. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1926.

Kirjandus

Graetz, Heinrich. Kohelet oder der Salomonische Prediger: Übersetzt und kritisch erläutert. Leipzig, 1871.
Christie, W. M. “The Jamnia Period in Jewish History.” The Journal of Theological Studies os-XXVI/104 (1925): 347–364.
Lewis, Jack P. “What Do We Mean By Jabneh?” Journal of the American Academy of Religion XXXII/2 (1964): 125–132.
Lewis, Jack P. “Jamnia Revisited.” Teoses: Lee Martin McDonald; James A. Sanders (toim), The Canon Debate. Peabody, MA: Hendrickson, 2002.
Leiman, Sid Z. The Canonization of Hebrew Scripture: The Talmudic and Midrashic Evidence. 1976.
Lim, Timothy H. “The Defilement of the Hands as a Principle Determining the Holiness of Scriptures.” The Journal of Theological Studies 61/2 (2010): 501–515.
Aune, D. E. “On the Origins of the ‘Council of Javneh’ Myth.” Journal of Biblical Literature 110/3 (1991): 491–493.
Bruce, F. F. The Canon of Scripture. 1988.

[Aune1991-1] 1 2 3 Aune, D. E. “On the Origins of the ‘Council of Javneh’ Myth.” Journal of Biblical Literature 110/3 (1991): 491–493.

[Lewis1964-2] 1 2 3 Lewis, Jack P. “What Do We Mean By Jabneh?” Journal of the American Academy of Religion XXXII/2 (1964): 125–132. doi:10.1093/jaarel/XXXII.2.125.

[Lim2010-3] 1 2 3 Lim, Timothy H. “The Defilement of the Hands as a Principle Determining the Holiness of Scriptures.” The Journal of Theological Studies 61/2 (2010): 501–515. doi:10.1093/jts/flq079.

[Bruce1988-4] 1 2 3 4 Bruce, F. F. The Canon of Scripture. Downers Grove, IL: InterVarsity Press, 1988.

[Christie1925-5] Christie, W. M. “The Jamnia Period in Jewish History.” The Journal of Theological Studies os-XXVI/104 (1925): 347–364. doi:10.1093/jts/os-XXVI.104.347.

[Graetz1871-6] Graetz, Heinrich. Kohelet oder der Salomonische Prediger: Übersetzt und kritisch erläutert. Leipzig, 1871.

[Rosik2023-7] Rosik, Mariusz. “The Christian Question in Jamnia Academy at the End of the 1st Century AD? An Attempt to Re- and De-construct the ‘Myth’.” Verbum Vitae 41/2 (2023): 291–308, vt eriti lk 303.

[NOABJamnia-8] Coogan, Michael D.; Brettler, Marc Z.; Newsom, Carol A.; Perkins, Pheme (toim). The New Oxford Annotated Bible: New Revised Standard Version. 5. trükk. Oxford: Oxford University Press, 2018, üldsissejuhatus heebrea piibli kaanoni kujunemisest.

[Leiman1976-9] Leiman, Sid Z. The Canonization of Hebrew Scripture: The Talmudic and Midrashic Evidence. Hamden, CT: Archon Books, 1976.

[Beckwith1985-10] Beckwith, Roger T. The Old Testament Canon of the New Testament Church and its Background in Early Judaism. London: SPCK, 1985.

[JosephusApion-11] Josephus. Contra Apionem 1.8 (1.37–43). Vt ka: Thackeray, H. St. J. (tlk). Josephus: Against Apion. Loeb Classical Library 186. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1926.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]