James Cameron

Allikas: Vikipeedia
James Cameron
James Cameron at TED.jpg
James Cameron TED konverentsil 2013
Sünniaeg 16. august 1954 (63-aastane)
Sünnikoht Kapunskasing, Kanada
Rahvus kanadalane
Amet filmirežissöör, stsenarist, produtsent, filantroop, teadlane
Abikaasa Suzy Amis (2000 - ...)
Auhinnad
Oscar
3 "Titanic"
Emmy auhind
1 "Years of Living Dangerously"
Kuldgloobus
2 "Avatar", "Titanic"

James Francis Cameron [1] (sündinud 16. augustil 1954) on Kanada filmirežissöör, leiutaja, insener, filantroop ja süvamere-uurija [2].

Tema loodud on teiste hulgas filmid "Terminaator" (1984), "Tulnukad" (1986), "Titanic" (1997) ja "Avatar" (2009).

26. märtsil 2012. aastal jõudis Cameron Deepsea Challenger veesõidukiga Mariaani süviku põhja ehk ookeani sügavaimasse ossa [3]. Ta on esimene inimene, kes tegi seda üksinda laskumisel ja üks vaid kolmest inimesest, kes seda üldse kunagi teinud on.

Kokku on Cameron filmide lavastamise eest teeninud 2 miljardit dollarit Põhja-Ameerikas ning 6 miljardit dollarit üle maailma. Kui inflatsiooni mitte arvesse võtta siis on Cameroni filmid "Titanic" ja "Avatar" kaks suurima kogutuluga filmi läbi aegade - vastavalt 2,19 miljardit dollarit ja 2,78 miljardit dollarit. Cameron on olnud produtsendiks kahele filmile kolmest, mille kogutulu on ületanud ülemaailmselt 2 miljardit dollarit. [4]

2011. aasta märtsis nimetas ajakiri "Vanity Fair" Cameroni Hollywoodi enim teeninud isikuks, kelle 2010. aasta hinnanguline kasum oli 257 miljonit dollarit. [5]

2013. aasta oktoobris nimetati Cameroni järgi uut liiki Venetsueela konnPristimantis jamescameroni“ tunnustades tema jõupingutusi keskkonnateadlikkuse valdkonnas ja lisaks veganismi avaliku reklaamimise eest. [6]

Varasem elu[muuda | muuda lähteteksti]

James Cameron sündis aastal 1954 Kapuskasingis, Kanadas. Tema isapoolne esiisa oli pärit Šotimaalt ja saabus Kanadasse aastal 1825.[7]

Cameron kasvas üles Chippawas, Ontarios ja õppis Stamfordi keskkoolis Niagara Fallsis. Kui ta oli 17 aastat vana, kolis tema perekond Breasse, Californias.[8] Ta langes välja Sonora keskkoolist ja seejärel asus õppima Brea Olinda keskkooli, et omandada keskharidus.

1973. aastal alustas Cameron füüsika õppimist Fullertoni kolledžis, vahetas õppekava inglise keele vastu, aga langes siiski välja enne 1974. aasta sügissemestrit. Seejärel töötas ta mitmetel erinevatel töökohtadel - sealhulgas veokijuhina. Vabal ajal tegeles ta kirjutamisega. Selle aja jooksul õpetas ta ise endale selgeks eriefektide teooria.[9]

Karjääri algus[muuda | muuda lähteteksti]

Cameron jättis oma töö veokijuhina, et minna edasi filmitööstusesse. Lugedes Syd Fieldi raamatut „Stsenaarium“, ilmnes talle, et teaduse ja kunsti integreerimine on võimalik. Ta kirjutas kahe sõbraga valmis kümne minutilise teadusliku lühifilmi stsenaariumi, mille nimeks sai „Xenogenesis“. Nad kogusid raha, et rentida kaamera, läätsed, filmivarud ja stuudio. Film sai lindistatud 35mm rullile. Cameron ja tema sõbrad demonteerisid kaamera täielikult, et mõista kuidas see töötab ja kulutasid poole esimesest võttepäevast, et aru saada, kuidas seda kasutada.[9]

Cameron oli „Xenogenesise“ režissöör, stsenarist, produtsent ja disainer. Ta jätkas filmitegemise tehnikate õpingutega ning alustas Roger Corman Studios miniatuursete mudelite ehitajana. Kiiresti valmistatud ja madala eelarvega toodetud mudelite ehitamine tutvustas Cameronile efektiivseid ja odavaid töövõimalusi.[9]

1981. aastal palgati Cameron tööle eriefektide lavastajaks filmile nimega „Piranha II: The Spawning“. Esialgne lavastaja Miller Drake lahkus projektist loominguliste erinevuste tõttu produtsent Ovidio Assonitiga, kes seejärel andis Cameronile tema esimese töökoha lavastajana. Hiljem vallandas Ovidio ka Cameroni, kuna viimane ei suutnud tema nõudmisi täita. Siiski palus Ovidio Cameronil võtetele jääda ja assisteerida filmimise juures.

Sisestseenide filmimisel Roomas, Itaalias, sai Cameron toidumürgituse. Oma haiguse ajal nägi ta õudusunenägu selle kohta, kuidas võitmatu robot-palgamõrtsukas tulevikust teda tapma saadeti, mis andis talle idee „Terminaatori“ jaoks - film, mis Cameroni filmikarjääri jõudsalt alustas.[10]

Olulisemad filmid[muuda | muuda lähteteksti]

„Terminaator” (1984)[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast „Terminaatori” stsenaariumi kirjutamist otsustas Cameron selle maha müüa, et saaks ise lavastajatooli istuda.

Produktsioonifirmad, kellega ta ühendust võttis, olid küll projektist huvitatud, aga ei olnud nõus laskma kogenematul filmilavastajal sellega tegeleda. Lõpuks leidis Cameron firma nimega Hemdale Pictures, mis lubas tal oma filmi lavastada. Pacific Western Productionsi asutaja Gale Anne Hurd, kes oli varasemalt Cameroniga koos Roger Cormani firmas töötanud, ostis temalt „Terminaatori” stsenaariumi ära ühe dollari eest, tingimusel, et filmi lavastab Cameron. Hurd palgati produtsendiks ja Cameron sai oma esimese lavastajakogemuse. Filmi turustas Orion Pictures. Hurd ja Cameron olid üksteisega abielus aastatel 1985-1989.

„Terminaatori” nimitegelasena kujutas Cameron ette meest, kes ei oleks eriti musklis ja suudaks rahva sekka sulanduda. Kaaluti näitlejat Lance Henrikseni, ent kui Cameron kohtus Austria kulturist Arnold Schwarzeneggeriga, et pakkuda talle Kyle Reese’i osa, nõustusid mõlemad, et tapjaküborgist pahategelase roll oleks tema osatäitmisel palju mõjukam. Henriksenile anti filmis väiksem roll ja Kyle Reese’i hakkas mängima Michael Biehn. Nendele lisandus veel Linda Hamilton, kes mängis ikoonilist Sarah Connorit.[11]

„Terminaatorist” sai kassahitt, mis ületas Orion Picturesi ootusi. Firma oli pakkunud, et filmi võetakse kui tavalist ulmekat, mis peaks kinodes vastu vaid nädala. Tegu oli madalaeelarvelise filmiga, mille tegemine maksis 6,5 miljonit dollarit. Kulude vähendamiseks lindistati helirajad näiteks stereo asemel monoformaadis (üherealisena). „Terminaatori” ülemaailmset tulu hinnatakse 78 miljonile dollarile.[12]

„Tulnukad” (1986)[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmisena alustas Cameron „Tulnukale” (Ridley Scotti 1979 aasta film) järje loomist, nimetades selle „Tulnukateks” ja palgates kuulsasse Ellen Ripley rolli taaskord Sigourney Weaveri.

Cameroni sõnul oli „Tulnukate” filmimeeskond tema vastu vaenulik, pidades teda Ridley Scotti nigelaks aseaineks. Ta soovis neile „Terminaatorit” näidata, aga suurem osa meeskonnast keeldus seda vaatamast ja jäi tema lavastamise suhtes skeptiliseks läbi terve produktsiooniaja. Sellest ja teistest kaadritagustest probleemidest (teiste seas tüli mittekoostööalti kaameramehega ja ühe peaosatäitja väljavahetamine) hoolimata sai „Tulnukatest” edukas kassahitt. Sellele omistati teiste seas parima naispeaosa (Weaverile) ja parima kunstnikutöö Oscari nominatsioonid ning film võitis parimate heli- ja eriefektide Oscari auhinnad. Lisaks sellele pääses „Tulnukad” koos peaosatäitja Sigourney Weaveriga ajakirja Time kaanele, kuna filmil oli tugev feministlik toon tänu mitmele võitlusstseenile, mida viisid läbi naistegelased.

„Terminaator 2: kohtupäev” (1991)[muuda | muuda lähteteksti]

"Terminaatori” edu järgselt kerkisid jutud järjest, et jätkata Sarah Connori lugu tema võitlusest tulevikumasinate vastu.

Kuigi Cameron oli peamise idee juba välja käinud ja Schwarzeneggergi oli huvitatud selle loo jätkamisest, tekkisid probleemid sellega, et kellel on filmile õigused ja ka järjeks vajalike eriefektide logistikaga. Hilistel 80ndatel õnnestus Mario Kassaril (Carolco Pictures) õigused järjele endale saada, mis lubas Cameronil „Terminaator 2: kohtupäev” nime kandva filmi produktsiooniga algust teha.

Linda Hamilton naasis kuulsa Sarah Connori rolli täitma. Ka Schwarzenegger esines uuesti Terminaatorina, ent seekord kaitsja, mitte ründajana. Uueks pahategelaseks, kelleks on uuem Terminaatori mudel T-1000, palkas Cameron näitleja Robert Patricku, kes oli välimuselt teravaks kontrastiks Schwarzeneggerile. Cameroni selgituse kohaselt tahtis ta sellesse rolli kedagi, kes oleks äärmiselt kiire ja nõtke, võrreldes filmi roboteid tanki ja Porschega.

Cameron tahtis algselt seda täiustatud Terminaatori mudelit ka esimeses filmis tutvustada, aga tolleaegsed eriefektid ei olnud veel piisavalt arenenud.

TriStar Pictures nõustus filmi levitama, kuid nõudis kindlat esilinastuse kuupäeva, mis pidi olema umbes aasta pärast filmimise algust. Filmi kirjutasid Cameron ja tema kauaaegne sõber William Wisher Jr. Nagu ka Cameroni eelmine film „Sügavik”, oli „Terminaator 2: kohtupäev” näol tegemist oma ajastu ühe kalleima filmiga, mille eelarve ulatus 100 miljoni dollarini. Selle filmi suurimaks katsumuseks osutusid eriefektid, millega loodi pahalane T-1000. Kõigest hoolimata, saadi film õigeaegselt valmis ja väljastati kinodesse 3. juulil 1991 a.

„Terminaator 2” (või ka lühendatult „T2”) purustas mitmed kinokassade rekordid, teenides Ameerikas ja Kanadas üle 200 miljoni ja ülemaailmselt üle 300 miljoni dollari, saavutades selle aasta enim teeninud filmi tiitli. See võitis neli Oscarit: parima grimmi, parima helitöö, parimate heli- ja parimate visuaalsete efektide eest.

James Cameron rääkis küll 90ndate jooksul mitmeid kordi kolmandast „Terminaatori” filmist, ent ei tulnud kordagi välja ühegi lõpetatud ideega. Pärast Carolco pankrotti minekut läksid frantsiisi õigused Kassari ja Vajna kätte. „Terminaator 3: masinate mäss” linastus 2003 aasta juulis ilma Cameroni osaluseta. Filmi lavastas Jonathan Mostow ja Schwarzenegger täitis taaskord Terminaatori rolli.

„Titanic” (1997)[muuda | muuda lähteteksti]

Cameronile pakkus huvi RMS Titanicu 1912 aastal uppumine ja ta otsustas oma järgmise stsenaariumi selle põhjal kirjutada. Filmi tegevus keerles kahe erinevast sotsiaalsest klassist pärit noore armastaja ümber, kes kohtuvad kuulsa laeva pardal. Enne produktsiooni algust sukeldus Cameron korduvalt Atlandi ookeani põhja ja filmis ehtsat Titanicu vrakki, mille ta seejärel lisas ka filmi lõppversiooni. Suur osa filmi dialoogidest said nendel sukeldumistel kirja pandud.[13]

Cameroni eelarve selle filmi tegemiseks ulatus 200 miljoni dollarini, tehes „Titanicust” kõigi aegade kõige kallima filmi sel hetkel. Enne filmi linastumist naeruvääristati seda selle kalliduse ja pikendatud produktsiooniaja tõttu.[14]

„Titanic” esilinastus kinodes 19. detsembril 1997 a. Esimesel nädalavahetusel teenis see 23,8% vähem (28,6 miljonit dollarit), kui teisel (35,4 miljonit dollarit). See hoidis kõige vaadatuma filmi tiitlit mitu kuud, tuues lõpuks sisse 600,8 miljonit dollarit Ameerika ja Kanada publikult ning rohkem kui 1,84 miljardit dollarit ülemaailmselt. „Titanicust” sai kõigi aegade kõige tulusam film ja samuti oli tegu esimese filmiga, mis ületas ülemaailmselt 1 miljardi piiri kassatuludes. See oli enim teeninud film aastast 1998 aastani 2010, ent siis möödus sellest „Avatar” (Cameroni 2009. aasta hittfilm).[15]

Laeva uppumisel ja hävimisel kasutatud eriefekte peeti enneolematuteks[16]. Hoolimata varasemast kriitikast filmi produktsiooni suunas, teenis see 14 Oscari nominatsiooni ja võitis neist 11, mis tegi „Titanicust” ka kõige rohkem Oscareid võitnud filmi (viigiseisus „Ben-Huri” ja hiljem „Sõrmuste Isanda” kolmanda osaga).[17] Parima lavastaja Oscarit vastu võttes hõiskas Cameron:”Ma olen maailma kuningas!” - täpselt nagu tema filmi peategelane seda tegi „Titanicu” alguses. Parima filmi Oscari saamise järel palus ta teha leinaminuti tuhande viiesaja mehe, naise ja lapse auks, kes Titanicul hukkusid.[18]

Cameron teatas 2010. aasta märtsis, et „Titanic” lastakse uuesti välja 3D formaadis 2012. aasta aprillis, et mälestada laeva uppumise sajandat aastapäeva. [19]Taaslinastuste järel jõudis „Titanicu” kodumaine tulu 658,6 miljoni dollarini ja ülemaailmne tulu 2,18 miljardi dollarini, tehes sellest teise filmi maailmas, mis on ületanud 2 miljardi dollarilise kassatulu piiri (esimene oli „Avatar”).

Avatar (2009)[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aasta juunis teatati, et Cameron töötab paralleelselt projektidega „Projekt 880” (hiljem tuntud kui „Avatar”) ja „Alita: Lahinguingel” (koomiksiseeria Lahinguingel Alita adaptsioon).[20] Mõlemad filmid pidid tulema 3D formaadis filmituna. Sama aasta detsembris väitis Cameron, et tahab „Lahinguingli” enne valmis saada ja sinna järgi „Avatari” filmida. 2006. aasta veebruariks muutis ta eesmärke ja otsustas „Avatari” varem filmida. Ta mainis, et kui mõlemad filmid osutuvad edukateks, tahaks ta neist triloogiad teha.[21] „Alita: Lahinguingli” produktsioon algas lõpuks aastal 2016 – filmi kirjutab ja produtseerib Cameron ning lavastab Robert Rodriguez.[22]

„Avataril” oli hinnanguline 300 miljoni dollariline eelarve ja see linastus 18. detsembril 2009. a. [23]Tegemist oli Cameroni esimese täispika filmiga alates 1997. aasta „Titanicust”. Film koosneb peaaegu täielikult arvutiga genereeitud animatsioonist, mille puhul on kasutatud edasijõudnumat varianti „performance-capture” tehnikast. James Cameron oli 80 lehekülje pikkuse jupi stsenaariumit „Avatari” tarbeks kirjutanud juba aastal 1995[24] ja teatanud aastal 1996, et hakkab selle filmiga tegelema pärast „Titanicu” valmimist. Cameron selgitas, et viivitus oli tingitud sellest, et ükski produktsioonifirma ei olnud nõus rahastama vajaliku tehnoloogia väljaarendamist, mida oli tarvis luua soovitud tulemuse saavutamiseks.[25]

„Avatar” pidi originaalis linastuma 2009. aasta maikuus, aga esilinastus lükati edasi detsembrisse, et anda rohkem aega filmis kasutatud keeruka CGI töötlemiseks ning ka seetõttu, et rohkemad kinod saaksid endale paigutada 3D projektorid. Cameroni algne plaan oli väljastada „Avatar” vaid 3D formaadis.[26]

„Avatar” murdis mitmed kassarekordid oma algse kinotsükli ajal. See teenis Ameerikas ja Kanadas 749,7 miljonit dollarit ja sai selle regiooni enim teeninud filmiks läbi aegade (edestades Cameroni „Titanicut”). [27]„Avatarist” sai ka esimene film, mis teenis ülemaailmselt üle 2 miljardi dollari kassatulu (2,74 miljardit dollarit täpsemalt). Filmile omistati üheksa Oscari nominatsiooni ja see võitis neist kolm (kaasa arvatud Parimate eriefektide Oscar).[28]

„Avatari” edu tegi Cameronist Hollywoodi aasta 2010 kõige rohkem teeninud isiku (257 miljonit dollarit).[29]

Tulevased projektid[muuda | muuda lähteteksti]

Terminaator California Osariigi Laadal 2015

"Avatari" järjed (2020-2025)[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta augustis teatas Cameron, et plaanib üheaegselt filmida „Avatarile” kolm järge, mis linastuks detsembrikuudes aastatel 2016, 2017 ja 2018.[30]

14. jaanuaril 2015. aastal andis ta teada, et kõigi kolme järje kuupäevad lükkuvad aasta võrra edasi.[31]

Aastal 2017 algas „Avatari” järgede produtseerimine. Uue plaani kohaselt esilinastub esimene järg aastal 2020, teine 2021 ja ülejäänud kaks 2024 ja 2025. Järgede eeldatavaks eelarveks oletatakse olevat kokku üle 1 miljardi dollari.[32]

Kuigi ka kaks viimast järge on välja reklaamitud ja heaks kiidetud, ütles Cameron 26. novembril 2017. aastal ühes intervjuus, et kui „Avatari” teine ja kolmas osa ei teeni piisavalt palju raha, jäävad neljas ja viies tegemata. [32]

Teised tulevased projektid[muuda | muuda lähteteksti]

Cameroni firma, Lightstorm Entertainment, ostis 2012. aasta oktoobris õigused Taylor Stevensi romaanile "The Informationist", millele palgatakse eraldi stsenarist, samal ajal kui Cameron tegeleb "Avatari" järgedega.[33]

Teine projekt, mille Cameron on välja käinud, on film Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest, mida vaadeldakse läbi Tsumotu Yamaguchi kogemuse, kes on üle elanud mõlemad rünnakud. Cameron kohtus Yamaguchiga vaid mõned päevad enne tema surma aastal 2010.[34]

2017. aasta jaanuaris teatati, et Cameron naaseb "Terminaatori" frantsiisi juurde produtsendi ja loomingulise konsultandina. Seeria uue filmi lavastajaks saab Tim Miller. Sama aasta maikuus kinnitas Arnold Schwarzenegger, et nii tema kui James Cameron löövad uue filmi valmimisel kaasa.[35]

Ka teatati 2017. aasta jaanuaris, et Cameron plaanib teha dokumentaalfilmi ulmekirjanduse ajaloo kohta.

Dokumentaalid (2002–2012)[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1998 asutasid James ja John David Cameron digitaalmeedia firma earthship.tv, millest sai hiljem Earthship Productions.[36] Firma produtseeris otseülekannetena tehtud dokumentaalfilme Atlandi ja Vaikse ookeani põhjadest. John Cameroni projektide hulka Earthship Productionsi all kuuluvad näiteks „Ekspeditsioon: Bismarck” (2002) ja „Titanic: Sügaviku vaimud” (2003).[37]

Cameron kiidab tugevalt stereoskoopilisi digitaalseid 3D filme. Oma 2003. aasta intervjuus „Sügaviku vaimude” IMAX 2D dokumentaalfilmi teemadel mainis ta, et hakkab edaspidi kõike vaid 3D formaadis filmima.[38]

Cameron kaasasutas Digital Domaini – eriefektide produtseerimise ja –tehnoloogia firma.

Lisaks on tal plaanis luua 3D projekt esimese Marsi reisi kohta.[39] Ta on 2011 Marsi Teaduste Laboratooriumi teadustiimi liige.[40]

26. veebruaril 2007. aastal teatas Cameron, et tema ja lavastaja Simcha Jacobovici on dokumenteerinud Talpioti hauakambri avamise, mida peetakse Jeesuse hauaks. Iisraeli ehitustööliste poolt 1980. aastal leitud hauakambris olevad nimed kattuvat Jeesuse ja tema lähedaste isikute nimedega. Dokumentaalfilmi „Jeesuse kadunud haud” näitas Discovery Channel 4. märtsil 2007. a.

National Geographicu resident-avastajana[41] uuris Cameron aastal 2012 koos kaheksa eksperdiga taaskord Titanicu uppumist. Uuringud kaasati teledokumentaali „Titanic: Lõppsõna James Cameroniga” ja see esilinastus National Geographicu kanalil 8. aprillil 2012.[42] Analüüsi lõpptulemusena nõustuti muutma 1995. aasta nägemust kuulsa laeva uppumisest.[43]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Cameron on olnud viis korda abielus. Tema abikaasadeks on olnud Sharon Williams (1978-1984), Gale Anne Hurd (1985-1989), režissöör Kathryn Bigelow (1989-1991), Linda Hamilton (1997-1999, tütar Josephine sündinud aastal 1993) ja Suzy Amis (2000-praeguseni, üks poeg ja kaks tütart).

Cameron jagab oma aega kahe kodu vahel, millest üks on Californias ja teine Uus-Meremaal - riigis, millesse ta armus, kui "Avatari" filmis.[44] 2016. aastal lõi Cameron koostöös turundusagentuur Tourism New Zealandiga mitmeid videosi, mis väljendasid tema armastust riigi vastu.[45]

Cameron on NASA nõuandekogu liige ja töötab selle nimel, et lisada kaamerad tulevasse mehitatud Marsi missiooni.[46] Cameron on andnud ka kõnesid ja kogunud raha Mars Society jaoks, mille näol on tegu Marsi koloniseerimise poole püüdleva mittetulundusühinguga.[47]

Cameronist sai süvavee uurimise ekspert läbi oma eeluuringute ja filmimiste filmide Sügavik (1989) ja Titanic (1997) jaoks. 2010. aasta juunis kohtus Cameron Washingtonis Ameerika Keskkonnakaitseagentuuriga, et arutada 2010. aastal juhtunud Deepwater Horizon (BP) naftareostuse võimalikke lahendusi.[48]

Kuigi Cameron on elanud Ameerika Ühendriikides alates 1971. aastast, on ta endiselt Kanada kodanik. Ta taotles Ameerika kodakondsust 2004. aastal, kuid võttis taotluse tagasi pärast seda, kui George W. Bush võitis presidendivalimistel.[49]

2013. aasta juunis andis kunstnik Roger Dean Cameroni kohtusse, süüdistades teda plagiaadis. Cameron olevat kopeerinud ja kasutanud Deani kunstitööd "Avataris". Dean nõudis kahjutasu 50 miljoni dollari ulatuses[50], ent ei suutnud kohtus võita.[51]

Aastal 2014 ostis Cameron endale veiniistanduse ja ka mõned teised ärid selle ümber (nende seal karjakasvatused) British Columbias, kuna üks tema kirgedest on säästlik põllumajandus.[52]

Osaline filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Film Eestikeelne pealkiri Roll
1978 "Xenogenesis" režissöör, stsenarist, produtsent
1981 "Piranha II: The Spawning" režissöör
1984 "The Terminator" "Terminaator" režissöör, stsenarist
1985 "Rambo: First Blood Part II" "Rambo: Võitleja 2" stsenarist
1986 "Aliens" "Tulnukad" režissöör, stsenarist
1989 "The Abyss" "Sügavik" režissöör, stsenarist
1991 "Point Break" "Murdepunkt" produtsent
1991 "Terminator 2: Judgment Day" "Terminaator 2: Kohtupäev" režissöör, stsenarist, produtsent
1994 "True Lies" "Ausad valed" režissöör, stsenarist, produtsent
1995 "Strange Days" "Veidrad ajad" stsenarist, produtsent
1997 "Titanic" "Titanic" režissöör, stsenarist, produtsent
2002 "Solaris" "Solaris " produtsent
2002 "Expedition: Bismarck" režissöör, produtsent
2003 "Ghosts of the Abyss" režissöör, produtsent
2003 "Volcanoes of the Deep Sea" produtsent
2005 "Aliens of the Deep" režissöör, produtsent
2009 "Avatar" "Avatar" režissöör, stsenarist, produtsent
2011 "Sanctum" produtsent

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Space Foundation. (n.d.). America's vision: The case for space exploration, p. 42. Kasutatud 12.12.2017".
  2. "Thompson A (2009). "The innovative new 3D tech behind James Cameron's Avatar". Fox News. Kasutatud 12.12.2017.".
  3. "AP Staff (March 25, 2012). "James Cameron has reached deepest spot on Earth". MSNBC. Kasutatud 12.12.2017.".
  4. ""All Time Worldwide Box Office Grosses". Boxofficemojo.com. Kasutatud 12.12.2017.".
  5. "Newcomb, Peter (March 2011). "Hollywood's Top 40". Vanity Fair. Arhiveeritud originaalist 05.07.2011. Kasutatud 12.12.2017.".
  6. "Sergio Prostak (November 4, 2013). "Two New Frog Species Discovered in Venezuela, One Named after James Cameron". Sci-News.com. Kasutatud 12.12.2017".
  7. "Keegan, Rebecca (January 15, 2010). "'The Futurist: The Life and Films of James Cameron'". New York Times. Kasutatud 12.12.2017.".
  8. "Goodyear, Dana (October 26, 2009). "Man of Extremes: The Return of James Cameron". The New Yorker. Kasutatud 12.12.2017.".
  9. 9,0 9,1 9,2 "Media Pro Tech Inc. "James Cameron Biography by FilmMakers Magazine". Filmmakers.com. Archived from the original on June 17, 2010. Kasutatud 12.12.2017.".
  10. ""Biography". Amazingcameron.com. Archived from the original on December 12, 2010. Kasutatud 12.12.2017".
  11. ""James Cameron Biography (1954-)". Theatre, Film, and Television Biographies. NetIndustries LLC. Kasutatud 12.12.2017".
  12. ""The Terminator (1984)". Box Office Mojo. Kasutatud 12.12.2017".
  13. ""James Cameron: Diving Deep, Dredging Up Titanic". NPR.org. Kasutatud 12.12.2017".
  14. ""The Rollercoaster Drama Behind 'Titanic': An Out-of-Control Budget, Two Warring Studios and a Near-Fistfight". The Hollywood Reporter. Kasutatud 12.12.2017".
  15. ""Cameron does it again as 'Avatar' surpasses 'Titanic'". Newsday. February 3, 2010. Kasutatud 12.12.2017".
  16. "Hunter, Stephen (March 23, 1998), "'Titanic' Weighs Anchor With Record-Tying 11 Oscars at Academy Awards", The Washington Post. Kasutatud 12.12.2017".
  17. "Weinraub, Bernard (March 24, 1998), "'Titanic' Ties Record With 11 Oscars, Including Best Picture", The New York Times. Kasutatud 12.12.2017".
  18. ""James Cameron's Titanic wins 11 Academy Awards - Mar 23, 1998 - HISTORY.com". HISTORY.com. Kasutatud 12.12.2017".
  19. ""'Avatar' director James Cameron: 3D promising, but caution needed", USA Today, March 11, 2010. Kasutatud 12.12.2017".
  20. "Anne Thompson and Sheigh Crabtree (June 14, 2005). "Cameron turns to new project". Hollywoodreporter.com. Archived from the original on August 28, 2009. Kasutatud 12.12.2017".
  21. "Carroll, Larry (June 29, 2006). "'Titanic' King James Cameron's Big Comeback – Movie News Story | MTV Movie News". Mtv.com. Kasutatud 12.12.2017".
  22. ""James Cameron's 'Alita: Battle Angel' Casts Jackie Earle Haley (Exclusive)". The Hollywood Reporter. Kasutatud 12.12.2017".
  23. ""www.avatarmovie.com". 20th Century Fox. Kasutatud 12.12.2017".
  24. "Jensen, Jeff (January 15, 2007). "James Cameron talks Avatar". Entertainment Weekly. Kasutatud 12.12.2017".
  25. "Waxman, Sharon (January 9, 2007). "Computers Join Actors in Hybrids On Screen". The New York Times. Kasutatud 12.12.2017".
  26. "Robey, Tim (December 19, 2009). "Avatar: changing the face of film for ever". London: Telegraph.co.uk. Kasutatud 12.12.2017".
  27. "Smith, Olivia (January 26, 2010). "'Avatar' ends 'Titanic's reign as highest grossing movie ever". NY Daily News. New York. Archived from the original on January 29, 2010. Kasutatud 12.12.2017".
  28. ""List of Academy Award nominations". CNN. February 2, 2010. Kasutatud 12.12.2017".
  29. ""James Cameron tops Hollywood's richest survey Archived April 10, 2011, at the Wayback Machine." published by the International Business Times AU. Kasutatud 12.12.2017".
  30. ""'Avatar; Sequels Upped To Three; Fox, James Cameron Set Trio Of Writers To Spearhead". Kasutatud 12.12.2017".
  31. "Brent Lang (January 14, 2015). "James Cameron Pushes Back 'Avatar' Sequels By a Year". Variety. Kasutatud 12.12.2017".
  32. 32,0 32,1 "Fleming Jr., Mike (September 25, 2017). "'Avatar' Starts Production Today On Four Consecutive Sequels At Over $1 Billion Budget". Deadline.com. Kasutatud 12.12.2017".
  33. "Keegan, Rebecca (October 23, 2012). "James Cameron to direct 'The Informationist'". Los Angeles Times. The Los Angeles Times Media Group. Archived from the original on March 13, 2013. Kasutatud 12.12.2017".
  34. ""James Cameron on his 'Hiroshima' movie – due 'sometime before the next nuclear war'". Entertainment Weekly I. Kasutatud 12.12.2017".
  35. ""Arnold Schwarzenegger Says He's Back For James Cameron-Produced Terminator 6". screenrant.com. May 20, 2017. Kasutatud 12.12.2017".
  36. "20,000 Stories Under the Sea Los Angeles Times 2001 Kasutatud 12.12.2017".
  37. ""Tony Robinson's Titanic Adventure". British Film Institute. Kasutatud 12.12.2017".
  38. "Wootton, Adrian (April 24, 2003). "James Cameron – part two". The Guardian. London. Kasutatud 12.12.2017".
  39. ""James Cameron's Mars Reference Design". Astrobiology. January 30, 2004. Archived from the original on December 23, 2006. Kasutatud 12.12.2017".
  40. ""MSL Mastcam, MAHLI, MARDI Science Team". Msss.com. Archived from the original on March 25, 2010. Kasutatud 12.12.2017".
  41. ""Explorers: James Cameron". National Geographic Society. Kasutatud 12.12.2017".
  42. ""Titanic: 100 Years". Titanic: The Final Word with James Cameron. National Geographic Channel. 2012. Archived from the original on April 20, 2012. Kasutatud 12.12.2017".
  43. "Ford, Allan (April 5, 2012). "TITANIC: THE FINAL WORD WITH JAMES CAMERON: New Footage Demonstrating Exactly How the Titanic Sank". FilmoFilia. Kasutatud 12.12.2017".
  44. "Staff (February 3, 2012). "Hollywood director James Cameron moving to New Zealand". Herald Sun. Kasutatud 12.12.2017".
  45. ""James Cameron's New Zealand". www.newzealand.com. Kasutatud 12.12.2017".
  46. ""Director James Cameron Works with NASA on Future Mars Mission". Science Channel's Mars Rising. Space.com. Kasutatud 12.12.2017".
  47. "Mars Society Conference August 1999 Roll-9, FreeMars.org, 1999 Kasutatud 12.12.2017".
  48. "Ed Pilkington (June 27, 2010). "Top kill meets Titanic: James Cameron enters fight against oil spill". guardian.co.uk. London. Kasutatud 12.12.2017".
  49. "Goodyear, Dana (October 26, 2009). "Man of Extremes: The Return of James Cameron". The New Yorker. Kasutatud 12.12.2017".
  50. ""James Cameron sued by artist Roger Dean over Avatar". BBC News. June 30, 2013. Kasutatud 12.12.2017".
  51. ""Archived copy". Archived from the original on April 5, 2015. Kasutatud 12.12.2017".
  52. "Penner, Drew (February 13, 2014). "James Cameron purchases Valley winery". Times Colonist. Kasutatud 12.12.2017".