Jama (jumalus)

Allikas: Vikipeedia

Jama (sanskriti ja paali keeles यम yama; tiibeti keeles གཤིན་རྗེ gshin rje)' on india mütoloogias surma ja allilma jumal.

Rigveedas räägitakse temast kui esimesest inimesest, kes suri. Hiljem muutus Jama surnute kohtumõistjaks ja nende pattude karistajaks.

Jamat kujutatakse rohelisena, punaste silmade ja sama värvi rõivastega. Ta kannab valitsuskeppi, mida ehib pealuu. Kaks neljasilmset koera valvavad tema kuningriigi väravaid; tema sõnumiviijateks on vares ja tuvi.

Budismi mütoloogias on Jama samuti surmajumal, põrgute valitseja, kes vaeb pärast surma olendite tegusid ja otsustab, missugust ümbersündi nad väärivad.

Paali tekstides räägitakse mõnikord mitmest (kahest, neljast) Jamast.

Vadžrajaanas peetakse Jamat üheks tähtsamaks seadmusekaitsjaks. Teda kujutatakse hirmuäratavana, ta on ehitud pealuudest vanikutega ja ümbritsetud tuleleekidega. Vasakus käes hoiab ta tegudepeeglit, kus igaüks näeb oma tegusid, paremas käes aga mõistmisemõõka.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]