Jalaka-harivaablane

Allikas: Vikipeedia
Jalaka-harivaablase (Aproceros leucopoda) valmik.
Jalaka-harivaablase (Aproceros leucopoda) söömisjäljed jalaka lehel.
Jalaka-harivaablase kookon nukuga jalakalehe alaküljel.

Jalaka-harivaablane (Aproceros leucopoda) on harivaablaste (Argidae) sugukonda kuuluv liik pidevkehalisi kiletiivalisi.

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Vastsed toituvad jalaka lehtedest. Vastsed teevad lehele või leherootsule võrkja kookoni, milles asub nukk.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

See on Ida-Aasia päritolu liik (Jaapan, Korea, Ida-Hiina). Ta ilmus 2003. aastal Euroopasse ning on invasiivsena kiiresti oma areaali laiendanud.[1]

2017. aastal leiti seda liiki Merikülas.[2][3] 2018. aastal täheldati paljude jalakate paljakssöömist Lääne-Eestis (Puhtus).[4] Nad olid levinud ka järgneval aastal, kuid aasta hiljem puud taastusid.

Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Vastsetest toituvad sipelgad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Blank, Stephan M.; Thomas Köhler, Toralf Pfannenstill, Nadine Neuenfeldt, Bianka Zimmer, Ewald Jansen, Andreas Taeger, Andrew D. Liston 2014. Zig-zagging across Central Europe: recent range extension, dispersal speed and larval hosts of Aproceros leucopoda (Hymenoptera, Argidae) in Germany. Journal of Hymenoptera Research 41: 57–74.
  2. Keppart, Vello 2017. Merikülas on harivaablane jalakad raagu söönud. Põhjarannik nr. 143 (5 september), lk. 9.
  3. Keppart, Vello; Voolma, Kaljo 2017. Uus invasiivne võõrliik Eestis - harivaablane jalakal. Eesti Loodus 68(9): 70.
  4. Artikkel ajalehes Lääne Elu. Ilves, Kaie 2018. Harivaablased sõid Puhtulaiu jalakad raagu. Lääne Elu 18. okt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]