Jakob Adamtau
Jakob Adamtau (2. august 1893 Suigu vald, Pärnumaa – 5. jaanuar 1973 Pärnu) oli eesti karskustegelane, võimlemis- ja tantsuõpetaja.[1][2]
Ta õppis Suigu valla-, Sindi kihelkonna- ja Taali ministeeriumikoolis ning aastatel 1921–1922 Pärnu õhtukoolis. Lõpetas 1917. aastal Riias võimlemisõpetajate kursused. Täiendas end kodu- ja välismaal.[1][3]
Aastatel 1917–1918 töötas Adamtau Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ja Tütarlaste Gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana. Kui koolid 1918. aastal Saksa okupatsiooni eel Jekaterinodari (hilisem Krasnodar) evakueeriti, jätkas ta algul tööd seal ja hiljem Eiskis. 1919–1920 oli ta ühtlasi ekspert-instruktor Kubanimaa omavalitsuse rahvahariduse ametis. 1920. aastal naasis koos naise Helena ja poja Viktoriga Eestisse. Samal aastal ilmus temalt esimene eestikeelne koolispordi käsiraamat.[3]
Adamtau töötas Pärnumaal, Tartus ja mujal võimlemisõpetajana ning 1925–1930 Eesti Karskusliidu kehakultuuriinstruktorina. Raamatu "Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade" andmetel töötas Jakob Adamtau selles gümnaasiumis 1920–1924. 1928–1941 pidas ta Tartus tantsukooli, mis 1941. aastal natsionaliseeriti. Saksa okupatsiooni alguseni jätkas ta oma endises tantsukoolis tööd õpetajana.[1][3] Adamtau õpilaste seas oli ka tuntud tantsuõpetaja Edgar-Johannes Leppik[4].
Jakob Adamtau korraldas tantsukursusi ja -võistlusi, propageeris koolides tantsuõpetust, avaldas haridus-, spordi- ja tantsualaseid artikleid. Ta oli esimese Eesti tantsuõpetajate kongressi (1933) algatajaid ning Eesti Tantsuõpetajate Ühingu asutajaid ja esimees ning kuulus rahvusvahelistesse tantsuõpetajate liitudesse UCS ja Lig.[1] Eesti tantsukultuuri arendajana seisis Adamtau tantsude standardimise eest, milleta eri tantsuõpetajate õpilaste tantsustiilid ei ühildunud[2].
1940. aastal saatis Adamtau Eesti NSV peaministrile Johannes Varesele kirja, milles kaebas juunis Tartus dr Viktor Hioni peetud kõnede peale, kus kutsuti üles "rahvast ja noorsugu ülevõtma kodanlasilt varandusi" ning väideti, et "eesti kirjandus ja eesti kunst olla nõnda viletsad (või närused), et "ei kõlbavat koera hänna allagi"". Adamtau soovis peaministrile "jõudu ja edu Teie raskeis ja vastutusrikkais ülesandeis ja Teie moodustatud Eesti Vabariigi Valitsusele pikka iga", kuid avaldas kartust, et "sarnased kõned Valitsusele, eriti tema praeguses raskes töös, ebameeldivusi võivad tekitada". Kirja alusel toimunud juurdluse poliitilises politseis lõpetas sisekaitseülema Harald Habermani otsus, mille kohaselt Adamtau "esitab sihilikult moonutatud andmeid töölisliikumise tegelaste kohta, millega teinud avaldusi, mis võivad tekitada vaenu ja ärevust rahva hulgas". 1938. aastal kehtestatud kaitseseisukorra seadusele viidates karistati tantsuõpetajat 100-kroonise rahatrahviga. Hiljem korraldati tema pool ka läbiotsimisi.[3]
Saksa okupatsiooni ajal töötas Jakob Adamtau Rahvakasvatuse Peavalitsuses rahvamajade inspektorina ja pidas loenguid. 1945. aasta veebruarist oli ta Kilingi-Nõmme keskrahvamaja juhataja. Sama aasta juunis ta arreteeriti ja mõisteti viieks aastaks asumisele koostöö eest Saksa okupatsioonivõimudega (ehk väidetavalt nõukogudevastaste loengute eest). Pärast vabanemist 1950. aastal naasis ta veel kord Eestisse.[3]
Jakob Adamtau poeg Viktor Adamtau ja tema ülikoolikaaslane Andres Parts varjasid end 1944. aasta sügisest Saardes, Adamtaude suvekodus Kaikopli talus, kus andsid välja isamaalist ajalehte Eestlane (kolmas number ilmus veebruaris 1946). Mõlemad hukkusid 25. märtsil 1946 NKVD rünnakus koduõuel, kuhu nüüdseks on neile püstitatud mälestuskivi.[5]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Praktiline ja teoreetiline võimlemisekonspekt ja käsklused", 1919
- "Vabad mängud ja sport", 1920 (koolispordi käsiraamat)
- "Moetantsude õpetus", Tartu: J. Adamtau, 1933
- "Eesti Tantsuõpetajate Ühingu ja tantsuõpetajate kongressi poolt Eestis 1935. ja 1936. aastail õpetatavate põhitantsude sammude täpne kirjeldis" Tartu: J. Adamtau, 1935
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Biograafia ESBL-is
- ↑ 2,0 2,1 "Jakob Adamtau. Mees, kes mitmel alal teinud oma nimele au" Esmaspäev, 7. jaanuar 1939
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Margus Lääne "Jakob Adamtau kiri" Kultuur ja Elu, 2002
- ↑ [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leppik_edgar-johannes "Leppik, Edgar-Johannes"] Eesti Entsüklopeedia/ESBL, 2011
- ↑ Silvia Paluoja "Tantsuõpetaja poeg hukkus koduõues" Pärnu Postimees, 22 september 2015 (DIGAR)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Adamtau tantsukool 10. juubeliaastal". Tartu, 1938
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli abielus Jelena (Helena) Adamtauga (Tasane) (1881–1959). Neil olid poeg Viktor (1920–1946) ja tütar Helly (s 1923) Henderson (Adamtau). Jakob abiellus uuesti 9. augustil 1968.[viide?]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Biograafia ESBL-is
- Margus Lääne "Jakob Adamtau kiri" Kultuur ja Elu, 2002
- "Jakob Adamtau. Mees, kes mitmel alal teinud oma nimele au" Esmaspäev, 7. jaanuar 1939 (DIGAR)
- Alleks Sinisalu "J. Adamtau: Moetantsude õpetus" Herold, 24. detsember 1933 (DIGAR)