Jackson Pollock

Jackson Pollock
Jackson Pollock
Sünniaeg	28. jaanuar 1912
Surmaaeg	11. august 1956 (44-aastaselt)
Amet	maalikunstnik, joonistaja, graafik
Stiil	abstraktsionism
Abikaasa(d)	Lee Krasner
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Paul Jackson Pollock (28. jaanuar 1912 Cody, Wyoming – 11. august 1956 East Hampton, New York) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, action painting'u tuntuim esindaja.

Elukäik

Pere viiest pojast noorimana sündis Pollock Codys Wyomingi osariigis ning jõudis noorpõlves elada veel Arizona ja California osariigis. Ta õppis Los Angeleses. Järgides oma venna Charlesi samme, kolis ta 1929. aastal New Yorki, kus mõlemad vennad õppisid ühe Ameerika realismi juhtfiguuri Thomas Hart Bentoni käe all.

Pollocki varasemad teosed olid mõjutatud Bentonist, kuid see mõju ei seisnenud mitte niivõrd loomingus kui Bentoni loomuses. Suurt mõju avaldasid ka Mehhiko muralistid, eriti kohtumine David Alfaro Siqueirosega. Hiljem inspireerisid teda Picasso ja sürrealism (eriti Joan Miró).

1938. aastal asus Pollock tööle föderaalses kunstiprojektis ja olenemata oma vastuolust sellesse jäi ta sinna kuni projekti lõpuni 1943. aastal. Samal aastal toimus New Yorgis ka Pollocki esimene isikunäitus ning ta sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiižikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga.

Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki teosed kunstikriitik Clement Greenberg, tänu kellele sai Pollock hiljem kuulsaks.

Pollock vaevles alkoholismi ja depressiooni käes, teda raviti mitu aastat. Sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi.

1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel kolisid nad Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio.

Pollockile oli küün täiuslik stuudio, ta sai seal katsetada voolava värviga. Ta hakkas lõuendeid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mille nimeks sai dripping (tilgutamine). Selle tehnika järgi sai Pollocki hüüdnimeks Jack the Dripper (nime kasutas esimesena ajakiri Time ühes oma 1956. aasta numbris). Tema tilgutamistehnika mõjutajaks peetakse Ukraina päritolu Janet Sobelit.^[1]

Pollocki loodud tehnika oli üks alusepanijaid mõistele action painting (tegevusmaal).

Pollock hukkus 11. augustil 1956 liiklusõnnetuses. Temaga ühes autos viibisid Edith Metzger ja Ruth Kligman, kellest esimene hukkus samuti.

Tsitaate Pollocki kohta

„

Enamasti oli ta vaikne, endassesulgunud poiss ja isegi lõbusas seltskonnas oli tema ümber mingi kurbuse aura.

“

Thomas Hart Benton, kommenteerimas Pollockit ajal, mil ta tema juures õppis.

„

See oli tõeline draama. Lõuendit tabava värvi plahvatus, tantsuline liikumine, piinatud silmad otsimas, kuhu värv järgmisena paisata... minu käed värisesid.

“

Hans Namuth, fotograaf, kes tegi hulgaliselt pilte töötavast Pollockist ja kaks filmi maalide valmimisest.

Olulisi teoseid

1942 "Male and Female" Philadelphia kunstimuuseum
1942 "Stenographic Figure" New Yorgi moodsa kunsti muuseum (Museum of Modern Art, edaspidi MoMA)
1943 "Mural" Iowa ülikooli kunstimuuseum
1943 "Moon-Woman Cuts the Circle"
1943 "The She-Wolf" MoMA
1943 "Blue (Moby Dick)" Ohara kunstimuuseum
1945 "Troubled Queen" Bostoni kaunite kunstide muuseum
1946 "Eyes in the Heat" Peggy Guggenheimi kogu, Veneetsia
1946 "The Key" Chicago kunstiinstituut
1946 "The Tea Cup" Frieder Burda kogu
1946 "Shimmering Substance" MoMA
1947 "Full Fathom Five" MoMA
1947 "Cathedral"
1947 "Enchanted Forest" Peggy Guggenheimi kogu
1948 "Painting"
1948 "No. 5, 1948" David Martineze kogu
1948 "Number 8"
1948 "Summertime: Number 9A" Tate
1949 "Number 3"
1949 "Number 10" Bostoni kaunite kunstide muuseum
1950 "Number 1, 1950" (Lavender Mist) Rahvusgalerii Washingtonis
1950 "Autumn Rhythm" (No. 30, 1950) Metropolitani kunstimuuseum
1950 "Number 29, 1950" Kanada Rahvusgalerii
1950 "One: No. 31, 1950" MoMA
1950 "No. 32"
1951 "Number 7" Rahvusgalerii Washingtonis
1952 "Convergence" Albright-Knox kunstigalerii
1952 "Blue Poles" (No. 11, 1952) Austraalia Rahvusgalerii
1953 "Portrait and a Dream"
1953 "Easter and the Totem" MoMA
1953 "Ocean Greyness"
1953 "The Deep"

Trivia

2006. aasta novembris müüs David Geffen Pollocki teose "No. 5, 1948" 140 miljoni USA dollari eest. Tol ajal oli see suurim summa, mis on ühe kunstiteose eest makstud. Ostja oli arvatavasti David Martinez.

Vaata ka

Action painting
Dripping

Viited

↑ "Overlooked No More: Janet Sobel, Whose Art Influenced Jackson Pollock". The New York Times. 30. juuli 2021. Vaadatud 22. märtsil 2022.

Välislingid

[The_New_York_Times_2021-1] "Overlooked No More: Janet Sobel, Whose Art Influenced Jackson Pollock". The New York Times. 30. juuli 2021. Vaadatud 22. märtsil 2022.

[1]