Jabiru-toonekurg

Jabiru-toonekurg
Jabiru-toonekurg
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Toonekurelised Ciconiiformes;
Sugukond	Toonekurglased Ciconiidae;
Perekond	Jabiru-toonekurg Jabiru;
Liik	Jabiru-toonekurg;
Binaarne nimetus
	Jabiru mycteria; (Lichtenstein, 1819)
	;

Jabiru-toonekurg (Jabiru mycteria) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Jabiru-toonekurg on 122–140 cm pikk. Tiibade siruulatus on 230–260 cm. Kaalub 8 kg.^[2]

Sulestik on valge. Pea ja kael on sulgedeta ja tuhmmustad. Kaela alaosas on 75–100 mm lai punast värvi triip. Kui lind on rahulik, on see triip sügavroosa, kui lind erutub, muutub see tumepunaseks. Nokk on must ja natuke ülespoole kõver. Jalad on mustad. Silmad on pruunid. Rinna keskel on 15 mm lai ja 50 mm pikk sulgedeta laik, mida on näha vaid siis, kui lind seisab püsti ja sirutab kaela välja.^[3]

Levik

Jabiru-toonekure levila ulatub Mehhikost Põhja-Argentina ja Uruguayni.^[2]

Elavad padurates, savannides, ljaanodes, jõgede ja järvede ääres, lehtersuuetes ning riisipõldudel.^[2]

Toitumine

Toituvad kaladest, konnadest, madudest, putukatest, noortest prillkaimanitest ja kilpkonnadest. Ljaanodes moodustavad kuival perioodil toidust 80% kalad, sealhulgas ameerika liitlõpused ja suured tiigersalmlerid. Vihmaperioodil toituvad peamiselt angerjatest.^[2]

Kuival perioodil toituvad 11–50-linnulistes parvedes, ajades kalad madalamasse vette, kus neid on lihtsam püüda. Vihmaperioodil toituvad üksi.^[2]

Pesitsemine

Tavaliselt pesitsevad üksikult, vahel kolooniates koos teiste toonekurglastega. 2 m lai ja meetrisügavune pesa on ehitatud okstest ja mudast ning asub puu otsas.^[2] Belize'is pesitsevad 15–30 m kõrgusel,^[4] Venezuelas 8–26 m kõrgusel.^[5]

Colombias ja Mehhikos algab pesitsusaeg novembris või detsembris, Venezuelas pesitsevad juulist detsembrini. Kurnas on 3–4 muna.^[2] Muna on 73–76 mm pikk ja 58 mm lai.^[3] Pojad saavad lennuvõimeliseks 80–90 päeva vanuselt.^[2]

Eluiga

Jabiru-toonekurg võib elada 36-aastaseks.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2019). Jabiru mycteria. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 463–464. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 Kahl, M. P. (1971). "Observations on the Jabiru and Maguari Storks in Argentina" (PDF). The Condor. 73 (2): 220–229.
↑ Barnhill, Rose Ann; Weyer, Dora; Young, W. Ford; Smith, Kimberly G.; James, Douglas A. (2005). "BREEDING BIOLOGY OF JABIRUS (JABIRU MYCTERIA) IN BELIZE". The Wilson Bulletin (inglise). 117 (2): 142–153. DOI:10.1676/04-078. ISSN 0043-5643.
↑ González, José A. (1996). "Breeding Biology of the Jabiru in the Southern Llanos of Venezuela". The Wilson Bulletin. 108 (3): 524–534.

Välislingid

[1] BirdLife International (2019). Jabiru mycteria. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 463–464. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Kahl-3] 1 2 Kahl, M. P. (1971). "Observations on the Jabiru and Maguari Storks in Argentina" (PDF). The Condor. 73 (2): 220–229.

[Barnhill-4] Barnhill, Rose Ann; Weyer, Dora; Young, W. Ford; Smith, Kimberly G.; James, Douglas A. (2005). "BREEDING BIOLOGY OF JABIRUS (JABIRU MYCTERIA) IN BELIZE". The Wilson Bulletin (inglise). 117 (2): 142–153. DOI:10.1676/04-078. ISSN 0043-5643.

[Gonzalez-5] González, José A. (1996). "Breeding Biology of the Jabiru in the Southern Llanos of Venezuela". The Wilson Bulletin. 108 (3): 524–534.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]