Jaapani keiser
| Jaapani keiser | |
|---|---|
| 天皇 | |
 | |
| Tüüp | Riigipea |
| Residents | Tokyo keisripalee, Tokyo |
| Moodustatud | 11. veebruar 660 eKr (müütiline) |
| Esimene täitja |
Jimmu (müütiline; 660 eKr) Tenmu (673) |
.jpg)
Jaapani keiser on Jaapani pärilik monarh ja riigipea.[1][2] Keiser on põhiseaduse järgi Jaapani riigi ja inimeste sümbol ning on troonil tänu "suveräänse võimu teostaja ehk rahva tahtele".[3] Võimujärglus on sätestatud keiserliku majapidamise seaduses. Jaapani keiser on tänu oma rollile Jaapani rahva sümbolina ja ülemkohtu otsuste järgi seaduse ees immuunne.[4] Keiser on Jaapani keisridünastia peana ka šintoismi juht, šintoismis peetakse Jaapani keisrit päikesejumalanna Amaterasu otsene järeltulija. Legendi järgi loodi keisri positsioon 7. sajandil eKr, esimesed ajaloolised tõendid Jaapani keisritest pärinevad 5.–6. sajandist pKr.[5]
Keisri roll on ajas vaheldunud, vahepeal on see olnud peamiselt sümboolne ning vahel ka de facto riigipea. Pärast Kamakura Šogunaadi algust ei osalenud Jaapani keiser erinevalt paljudest Euroopa monarhidest väejuhina lahingutes. Jaapani keisri võim on peaaegu alati olnud mingil määral pärsitud muude poliitiliste jõudude poolt. De facto juhtisid aastatel 1192–1867 riiki šogunid ja nende asevalitsejad šikkenid, kuigi nad määras ametisse keiser. Pärast 1868. aasta Meiji restauratsiooni oli keiser Jaapanis de facto uuesti võimul, tema ülemvõim kirjutati 1889. aastal ka Meiji põhiseadusesse. Pärast 1947. aasta põhiseaduse vastuvõtmist on keisri roll sümboolne, tal pole isegi minimaalset poliitilist võimu. Keiser annab Jaapani valitsuse nõul ja Jaapani riigi ning rahva nimel Jaapani Jaapani.
Keiser elab koos perekonnaga alates 19. sajandi keskpaigast kunagise Edo linnuse kohale ehitatud Jaapani keisripalees Tokyo kesklinnas. Enne seda oli keisri residents ligi üksteist sajandit ajaloolises pealinnas Kyōtos. Keisri sünnipäev (Naruhito ajal 23. veebruar) on riigipüha.
Alates 1. maist 2019 on Jaapani keiser Naruhito. Ta krooniti (vt Jaapani keisri kroonimine) pärast seda, kui tema isa Akihito troonist loobus (2019. aasta Jaapani keisrivahetus).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Joanne Foakes (veebruar 2014). "Chapter 2: Head of State". The Position of Heads of State and Senior Officials in International Law. The Oxford International Law Library. Oxford University Press. Lk 29–109. Vaadatud 27. septembril 2024.
- ↑ Protocol and Liaison Services: Department for General Assembly and Conference Management (26. september 2024). List of Heads of State, Heads of Government, and Ministers for Foreign Affairs (PDF) (Report). United Nations. Lk 25. Vaadatud 27. septembril 2024.
- ↑ "The Constitution of Japan". Prime Minister's Office of Japan: Cabinet Public Affairs Office, Cabinet Secretariat. Vaadatud 8. juulil 2021.
- ↑ "最高裁判所判例集 事件番号 平成1(行ツ)126". Supreme Court of Japan. Vaadatud 10. augustil 2020.
- ↑ Henshall, Kenneth (2013). Historical Dictionary of Japan to 1945. Scarecrow Press. Lk 100. ISBN 978-0-8108-7872-3.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Asakawa, Kan'ichi (1903). The Early Institutional Life of Japan. Tokyo: Shueisha. OCLC 4427686. Online, multi-formatted, full-text book at openlibrary.org.
- Bar-On Cohen, Einat (2012–12). "The Forces of Homology—Hirohito, Emperor of Japan and the 1928 Rites of Succession". History and Anthropology. 23 (4): 425–443. DOI:10.1080/02757206.2013.726990. ISSN 0275-7206.
- "Japan's Emperor Is a Prisoner in His Own Palaces". The Economist. Kd 433, nr 9165. 19. oktoober 2019. Lk 37 (US edition). Vaadatud 12. detsembril 2020. Alternate link.
- Fiévé, Nicolas; Waley, Paul (2003). Japanese Capitals in Historical Perspective: Place, Power and Memory in Kyoto, Edo and Tokyo. Routledge. ISBN 0-4154-0581-5.
- Large, Stephen S. (1992). Emperor Hirohito and Shōwa Japan: A Political Biography. London: Routledge. ISBN 0-585-44734-9. OCLC 52419479.
- Kawamura, Noriko (27. jaanuar 2016). Emperor Hirohito and the Pacific War. Seattle: University of Washington Press. ISBN 978-0-295-80631-0. OCLC 922925863.
- Pye, Lucian W.; Keene, Donald (2002). "Emperor of Japan: Meiji and His World, 1852-1912". Foreign Affairs. 81 (5): 217. DOI:10.2307/20033332. ISSN 0015-7120.
- Roth, Andrew (15. märts 2007). Dilemma in Japan. Roth Press. ISBN 978-1-4067-6311-9.
- Screech, Timon (2006). Secret Memoirs of the Shoguns: Isaac Titsingh and Japan, 1779–1822. London: RoutledgeCurzon. ISBN 0-7007-1720-X; ISBN 978-0-7007-1720-0.
- Shillony, Ben-Ami (2008). The Emperors of Modern Japan. Leiden: Brill. ISBN 978-90-474-4225-7. OCLC 592756372.
- Takemae, Eiji (2002). Inside GHQ: The Allied Occupation of Japan and its Legacy. Tõlkinud Ricketts, Robert; Swann, Sebastian. New York: Continuum. ISBN 0826462472. OCLC 45583413.
- Titsingh, Isaac (1834). Nihon Ōdai Ichiran Annales des empereurs du Japon pp. 411–412, Paris: Royal Asiatic Society, Oriental Translation Fund of Great Britain and Ireland.